Karksi koolipoisi mälestused: külm sõda ja argipäev

Nõukogude edasitungi peatamiseks Euroopasse lõid lääneriigid 4. aprillil 1949. aastal kaitseorganisatsiooni – Põhja-Atlandi pakti ehk NATO, kuhu kuulusid ka USA ja Kanada. Sain samal päeval 13aastaseks,õppisin siis 6. klassis. Nõukogude Liit koos Ida-Euroopa vasallidega sooritas vastukäigu viivitusega. Alles 1955. aastal moodustati Varssavi Lepingu Organisatsioon.

Kolm aastat väldanud ja 3 miljonit ohvrit nõudnud Korea sõda lõppes ajutise relvarahuga 27. juulil 1953. Kahe Korea vaheline piirijoon püsib samas kohas tänini. Berliinis Brandenburgi väravate ees aga seisid mõlemal pool tankid sõna otseses mõttes toru vastu toru ja seda korduvalt. 1954. aastal lasti USAs vette maailma esimene tuumaenergial liikuv ja tuumarakette kandev allveelaev „Nautilus“. NSVL tegi samasuguse laeva paar aastat hiljem, külm sõda oli täies hoos.

Stalini rolli ümberhindamine sai lõplikult teoks alles 1956. aastal NLKP 20. kongressil, kus parteijuhiks tõusnud Nikita Hruštšov kõneles Stalini sooritatud kuritegudest. Küüditatud hakkasid koju pöörduma, sunnitöölaagrid likvideeriti, Stalini kujud ja büstid võeti maha. Tema nimelised tehased, linnad, väljakud ja tänavad nimetati ümber, Stalini preemia asemele tuli „Riiklik preemia“.

Eestis alustas kirjastus uute sarjade väljaandmist: „Seiklusjutte maalt ja merelt“, „Maailm ja mõnda“, „Suuri sõnameistreid“, „Loomingu raamatukogu“ jne. Lubati kirjavahetust Läänes elavate sugulastega, üksikud said loa ka nende külastamiseks.

Nõukogude tippjuhid tegid esimesi nn sõprusvisiite Indiasse, Suurbritanniasse, Egiptusesse, Süüriasse. 1959. aasta septembris külastas Hruštšov Ameerika Ühendriike.

Keskkoolipäevil olime hästi kursis sündmustega lähiümbruses. Tädi Leena juures Abjas olin kostil koos Pöögle noormeeste Ants Palu, Elmar Vallase, Märt Hiobi, Enno Krossi jt. Klassi- ja koolikaaslasi oli Nuiast ja Karksist: Ülo Pugal, Eino Kangur, Ivar Edenberg, Endel Kärblane, Endel Univer, Vaike Luukas, Helve Soobik, Daisy Kadak, Milvi Kartus, Lea Univer, Ahto Anso jt. Poisid rääkisid lugusid kurikuulsast Ärni Kasest. Aktiivne metsavendlus oli juba vaibumas.

Koolivend Halliste päevilt Hans Tasane edutati Riigipanga Abja osakonnajuhiks, Eino Laarmanni (tulevane Pärnu linnapea)vanemast õest sai haridusosakonna inspektor, Räpinast pärit Paul Mitt töötas samuti koolide inspektorina, teised inspektorid olid eesti keele õpetajad Hermiide Krasohhin, Milli-Irene Pedaja ning Viive Hansson.

Raudteejaama ülemad olid järjest Elmar Loone, Jaan Hiob ja Vello Anso Toomesoolt. Rajooni kehakultuurikomitees töötas Enno Puks Hallistest, kellest hiljem sai Karksi kolhoosi esimees, tema koolivennast Volli Priimäest aga kolhoosi peaenergeetik. Minu klassiõe, Laatrest pärit Milvi Aru vanem vend Karl Aru töötas Karksi kolhoosis peainsenerina. Abja Keskkooli vilistlased Leili Kuut (Lond), Margus Mõisavald, Valve Parts (Meidla), Elvi Kütt (Rull), Viiu Lepik (Mägi), Mall Must, Rasmus Arraste ja Ahto Jänes töötasid aastakümneid Nuia keskkoolis õpetajatena. Abjas õppinutest ja töötanutest sidusid end Karksi-Nuiaga Milvi ja Jaan Laur, Helve Palu, Elli Erg, Valentin Tihomirov, Enn Oru, Johan Priimägi, Asta ja Ago Libek, Helmi Reinbach (Jänes), Hans ja Maimu Tasane, Aksel ja Maimu Linnas, Milvi Tiido, Laine Kilusk, Ivan Toop, Ivan Kanzonin jt.

Esimese lennu lõpetanud Endel Tünder töötas aastakümneid Tartus kirurgina. Abjas õppisid ka Märt ja Peeter Leedu, Juhan Paavel, Roman Randma, Toomas Turi, Rein Laane, Laili Simm, Rudolf Tugevus jt.