Põllumajandusministri sõnul on just seetõttu pandud maaelu arengukavas suur rõhk teadmussiirdele ning toidutarneahela arendamisse. „Ühine tootmine, töötlemine ja turustamine annavad tootjatele turul praegusest tugevama positsiooni, niisamuti nagu teadmussiire ning teadus- ja arendustegevus aitavad leida uusi kasvuvõimalusi,“ sõnas Padar.

Lisaks toidusektorile on maaelu arengukavas tähtsal kohal Eesti maapiirkondade elujõulisus ning peale põllumajanduslike investeeringute suunatakse vahendeid ka keskkonnahoidu, muu maaettevõtluse edendamisse ja kohalike kogukondade arengusse.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Kokku on Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 üle 20 erineva toetusskeemi, milles keskendutakse viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus. Maaelu arengukava ettevalmistavasse juhtkomisjoni oli kaasatud ligi 30 organisatsiooni.

Põllumajandusministeerium tänab kõiki organisatsioone ja nende esindajaid, kes andsid oma panuse uue maaelu arengukava väljatöötamisse,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Euroopa Komisjon teatas täna, et kiitis heaks 18 riigi maaelu arengu programmid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena