Praegune elu: nädala sees kool, praegu ajateenistus ning nädalavahetustel võistlused või treeningud, seega hetkel siia väga tihti ei saa tulla. Sellest hoolimata üritan kodus võimalikult palju käia, kuna mulle meeldib siin. Hea rahulik, saab enda vaimu korralikult puhata. Aastate jooksul on mul välja kujunenud erinevad kohad ka, kus meelsasti ning edukalt saan oma üldfüüsilist vormi treenida.
Aastal 2000 alustasid kooliteed Sillaotsa Koolis. Mida mäletad sellest ajast?
See oli põnev aeg, ei teadnud ju, mis ees ootab. Paljud uued klassikaaslased olid mulle juba tuttavad, kuna lasteaias käisin siin Roiul. Meeles on selline rahulik õhkkond, mis oli kindlasti positiivne. Kindlasti sain siit ka väga head teadmised, sest linnas koolis olin üks parimatest õpilastest.
Millistel koolides oled veel käinud?
Jätkasin kuuendas klassis oma kooliteed Tartu Raatuse Gümnaasiumis, keskhariduse omandamist alustasin Mart Reiniku gümnaasiumis, kuid 12. klassis muutus see Tartu Jaan Poska Gümnaasiumiks, mille 1. lennu lõpetaja ma ka olen.
Hetkel õpid hoopis Tallinnas TTÜ-s tootearendust ja tootmistehnikat. Kelleks soovid elukutselt saada?
Tõsi, peale gümnaasiumit oli minu kindel tahe saada TTÜ-sse, kuna sealne õpe tundus sobivam. Õppetöös on teooria tihedalt seotud praktikaga. Tootearendus ja tootmistehnika sai valituks tänu purjetamise taustale. Oma paadi juures olen väga palju vaeva näinud ja selle arendus nõuab palju tööd ja teadmisi. Seega tundus see eriala just mulle sobivat. Elukutselt soovingi saada tootearenduse inseneriks, kes on ükskõik mille loomiseks või paremaks muutmiseks võimeline.
Esikohal on tänases intervjuus muidugi jääpurjetamine. Kuidas said kokku sina ja jääpurjetamine.
Kõik algas suhteliselt ootamatult. Käisime siis veel klassivenna Gert Skatškoviga Sillaotsa koolis. Üks suvi läksime purjetamise suvelaagrisse, seal reaalselt saime purjetada väga vähe, pigem suvitasime. Peale laagrit aga kutsus Jahtklubi Merikotka peatreener Valdeko Säre Gerdi jääpurjetamise trenni ja Gert kutsus omakorda mind kaasa. Küllaltki tundmatu ala, treener andis meile asjad kätte, pidime ise nuputama, kuidas see „asi“ siis püsti käib. Esimene trenn jääl on selgelt meeles. Kohe alguses sain paadi umbes 30 sekundiks liikuma, ülejäänud 4 tundi jooksin lihtsalt ja ei saanud midagi aru. Ja nii me trennis käima hakkasimegi oma isade abiga. Alles 4 või 5 aastat hiljem hakkasin aru saama, milleks ma võimeline olen, kui vaeva näen. Olen ülimalt tänulik ja õnnelik, et sellise ala peale sattusin, jääpurjetamine on lihtsalt ülim.
Sinu kirkamad tulemused on jääpurjetamises DN-juunior klassis. Milliseid võistluklasse on veel olemas ja mille poolest nad erinevad?
Oma jääpurjetamise karjääri alustasin noorte paadil Ice-Optimist, mille algse variandi ka minu treener Eestis on konstrueerinud. See klass on väike ja väga hea alustuseks. Hetkel sõidan klassis DN, mis on ka maailma populaarseim. See on juba suurem ja palju tehnilisem. Palju füüsikat, mis paneb paadi liikuma parimates oludes lausa üle 120km/h.
Eestis on veel populaarne ka Monotüüp XV, mis on kahe mehe jääpurjekas.
Milliseid eeldusi jääpurjetamine nõuab?
Jääpurjetajal peab olema väga hea füüsiline vorm, sõites mõjub sulle palju jõude, millest sõltumata pead võimalikult maksimaalseks oma kiirust arendama. Trennid on pikad, 5-6 tundi, nii kaua, kui valget aega on tavaliselt. Vaimult peab olema väga rahulik, pea peab olema tühi muudest mõtetest ja tuleb leida endas see kindlus, julgus ja tahtmine võita. Väga suur eeldus on ka oma paadi ja varustusega tegelemine. Sa võid olla väga hea jääpurjetaja ja oskad sõita, aga halva varustusega maailmameistriks ei sõida.
Mida on põnevat ja erakordset tavainimese jaoks suhteliselt tundmatu ala jääpurjetamise puhul? On see kooskõla loodusega, kiirus, pinge või midagi muud?
See kõik kokku. Kui ma sõidan, siis mul peas on vaid üks mõte: kuidas võita? Minu arust on see uskumatu, et kõik teised mõtted lihtsalt kaovad. Kuna meil on paadis vaid kiiver ja prillid peas, siis ad-renaliini saab üle 100km/h sõites küllaga. Pingega on jälle raske hakkama saada. Kui sellega tuled toime, siis toob see kindlasti edu.
Hetkel teenid Tapal suurtükiväes aega. Mida annab sulle ajateenistus, mida üldiselt noortele meestele?
Eelkõige annabki ajateenistus noortele meestele esmase ettevalmistuse ja teadmised, kuidas oma riiki vajadusel kaitsta. Ajateenijatega näitame, et näeme oma riigi julgeoleku tagamiseks vaeva. Mulle endale on ajateenistus andnud siiani hea juhtimiskogemuse ja tugeva vaimu. Praegu olen lõpetamas just reservrühmaülemate kursust Lahingukoolis.
Milliste hobidega meeldib sulle veel tegelda?
Jääpurjetamise kõrval on kindlasti ka purjetamine. Hobideks on muidu veel jooksmine, suusatamine ning sel aastal huvi alla sattunud triatlon. Nooremana olin ka kõnemeister ja etleja. Kui väga hea tuju, siis võtan ka pliiatsi ja paberi joonistamiseks välja.
Mil määral mõjutab tunnustus sinu sooritusi jms?
Tunnustus on vajalik. See näitab, et oled suundunud õigele teele ja teed õiget asja. See annab enesekindlust ja uut jõudu veelgi paremaks muutumiseks.
Ma eeldan, et sulle meeldib palju ringi rännata ja seigelda.
Seiklusrikas elu mulle tõesti meeldib. Võimalikult palju proovime sõpradega endile korraldada midagi meeldejäävat, elult maksimumi võtta. Eestis ja välismaal on väga vingeid kohti ja kindlasti on veel palju avastada.
