Hakkaja noormees omandab maastikuehitaja ametit korraga kahes riigis
Luua Metsanduskooli 2. kursusel kaugõppes maastikuehituse eriala omandav Arlis Vaagen (21) ei taha maastikuehitajaks õppida vaid raamatutes järge ajades. Oma õpingud on ta sidunud ECVETI kutsehariduse ainepunktide süsteemiga, mis võimaldab tal paindlikult omandada amet peamiselt töö käigus. Seda teeb ta riigis, kus maastikuehituse tase on väga kõrge.
Belgias, kooli koostööpartneri juures firmas Viridis individuaalse juhendaja käe all õppides on ta lisaks loodusega harmoonias eksisteerivate aedade ehitamisele arendanud ka keeleoskust ja õppinud toime tulema kultuuriliste erinevustega. Mullu koolikaaslasega Nooreks Meistriks tituleeritud noormees on valmis mõõtu võtma kasvõi rahvusvahelistel EuroSkillsi või WorldSkillsi kutsevõistlustel.
Arlis, miks otsustasid õpingutes just maastikuehituse kasuks?
Kaks aastat tagasi avanes mul võimalus kohtuda Eestis erinevate Euroopa maastikuehitajatega. Sain võimaluse proovida erialal kätt Saksamaal, seejärel suundusin Hollandisse ning Belgiasse, kuhu ka pidama jäin. Loodus on mind alati huvitanud, kuid otsest plaani sellega elukutset siduda mul ei olnud, ent haarasin võimalusest kinni ning leidsin, et see eriala on mulle meeltmööda.
Mis on sinu arvates hea maastikuehituse eksperdi tähtsaim omadus? Kas sul on see omadus olemas?
Tähtsaimaks omaduseks pean ehk looduse tunnetamist, mõistmist ning huvi looduse vastu, millest tulenevalt tekib ka motivatsioon. See huvi on mul kindlasti olemas, kuid siiski on mul veel palju õppida.
Ilusaim aed on loodus ise ja kui inimene oskab luua aia, mis on loodusega ühenduses ja tasakaalus, siis see teebki sellest inimesest eksperdi. Siin peab arvesse võtma niivõrd erinevaid aspekte seoses looduse aastaringse muutumisega.
Mis on maastikuehituse kutse suurimad plussid teiste erialade ees?
Plussideks teiste elukutsete ees pean kindlasti vabas õhus töötamist ning eriala mitmekülgsust, töö ei ole peaaegu kunagi rutiinne. Samuti areneb perspektiiv ennast ümbritseva suhtes, vaatenurk loodusele ja keskkonnale.
Oled oma õpingutega poole peal. Kuidas on õppetöö siiani välja näinud?
Minu õppetöö on tegelikult konstantne praktika. Kui ma Belgiasse jäin, alustasin ka õpinguid Luua koolis. Kool võimaldas mulle haridus omandada ECVETI raames, mille käigus toimub õppimine peamiselt töö käigus läbi individuaalse juhendamise kooli koostööpartneri juures. Olen omandanud enamasti praktilisi teadmisi üheskoos iseseisvalt raamatutest õpituga.
Sa omandad praktilist kogemust Belgias. Kuidas sealne praktika välja näeb?
Minu jaoks on iga päev erialaline enesetäiendus. Kuna ma enamasti assisteerin oma juhendajat, siis mu tööülesanded hõlmavad endas kõiki aianduse osasid – nii hooldust, ehitust kui disaini. Selline õpingute viis võimaldab mulle kokkupuudet reaalse töömaailmaga ning seda riigis, kus maastikuehituse tase on väga kõrge. Sellega seoses on ka arenenud mu keel ja toimetulek kultuuriliste erinevustega.
Oled üliedukalt võistelnud ka kutsemeistrivõistlusel Noor Meister. Kuidas valmistusid ja mis tagas võistlusel edu?
Esimest korda võisteldes kõik just perfektselt välja ei kuku, aga harjutada saime piisavalt, seega ootamatuid raskusi minu jaoks ei olnud. Noore Meistri jaoks valmistusin harjutades ja arutades kõik oma paarilisega läbi. Harjutasime koos paar nädalat ja teadsime, mida kumbki tegema peab – tööülesanded olid täpselt jagatud, kumbki tegi oma asju ja koostöö sujus. Edu tagas kindlasti ka eelnev plaani läbitöötamine oma juhendajaga.
Miks peaks osalema kutsemeistrivõistlustel nagu Noor Meister?
Kutsevõistlustel peaks kindlasti osalema kogemuse pärast. See annab võimaluse end proovile panna ning näha, kui hästi pinge all toime tuled. Ümbritsevast melust võistlussituatsioonis mitte välja tegemine oli minu jaoks hea treening.
Mis on sinu hobid vabal ajal?
Vabal ajal üritan spordiga tegeleda, enamasti korvpall ning sulgpall, samuti olen ka suur filmihuviline.
Kui sa ise ühel päeval tööandja oled, mis oleks sinu peamine ootus tööle kandideerivale maastikuehituse lõpetanule?
Kui ma peaksin ise kunagi töötajaid valima, siis teeksin kindlaks, kas töötajal on reaalne huvi eriala vastu. Ta võiks hakkaja olla ning initsiatiivi välja näidata, proovima oma peaga mõelda.
Lõpetuseks - kas ja kellele soovitad kutsekoolis õppimist?
Kutsekoolis õppimist soovitan kõigile, kes tunnevad, et nad tahavad oma kätega midagi luua.
KOMMENTAAR
Ülle Grišakov, OÜ Kivisilla juhataja
Maastikuehituse kutsega noorel on võimalusi saada tööturul erinevaid pakkumisi, kuna eriala hõlmab endas erinevaid oskusi. Võimalus on tööle saada nii maastikuehitusega kui ka ehitusega tegelevates firmades. Maastikuehitaja kutse teebki konkurentsivõimeliseks just tema mitmetahulisus.
Kutseharidusega noortel on esialgsed teadmised erialast olemas ja nad on meie firmasse väga oodatud, nii tööle kui praktikale. Otse koolist tulnud noorel on entusiasmi ja tahet õppida ning ennast erialaselt arendada.
Kui Euroopa kontekstis on maastikuehitaja väga väärikas elukutse, siis Eestis on maastikuehitus veel lapsekingades ja eriala edendamine hetkel õppivate spetsialistide kätes. Seega võib juhtuda, et noored õpetavad ka firmale uusi erialaseid võtteid. Soovitame käia välismaal praktikal, et uusi oskusi ja mentaliteeti Eestis maastikuehituse kultuuri edasiviimiseks kasutada.
Meie ettevõttes sõltuvad arenguvõimalused palju enese huvidest. „Roheliste“ tööde vastu huvi tundjad saavad tegeleda aedade ja haljasalade hoolduse või istutusalade ja murude rajamisega, ehitamist armastavad noored sillutiste, müüride ja veekogude rajamisega ning puutööga. Kõrgeim tase on objektijuhi staatus, mille puhul töötaja organiseerib meeskonna tööd kuni objekti valmimiseni, suhtleb kliendiga ja korraldab tarned. Objektijuhi palk võib hooajal küündida 1500-1800 euroni.
Foto:
