Keskkonnainspektsiooni algusaastad
Nimelt alustas 2000. aasta alguses tegevust tollase Mereinspektsiooni ja Keskkonnainspektsiooni baasil moodustatud ühendasutus, mille nimeks jäi Keskkonnainspektsioon.
Varasema Keskkonnainspektsiooni (1997. aastal nimetati Looduskaitse Inspektsioon Keskkonnainspektsiooniks) tegevusvaldkond oli praegusega võrreldes palju kitsam, järelevalvevaldkonnad jagunesid mitme ametkonna vahel. Praeguste funktsioonide ja struktuuriga asutus tegutseb 2000. aastast.
Praegune Keskkonnainspektsioon (KKI) teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades, mida kokku ligi paarkümmend. KKI menetleb nii keskkonnaalaseid pisirikkumisi kui keskkonnakuritegusid (2011. aastast on KKI uurimisasutus, mis tegeleb keskkonnakuritegude menetlemisega).
Seega võib öelda, et oleme üks väheseid Euroopa riike, mis tegeleb keskkonnajärelevalvega n-ö servast serva.
Lähem ja kaugem ajalugu
Keskkonnajärelevalve, nii nagu muudki valdkonnad, on läbi teinud pika arengu. Eesti kontekstis võiks ehk vanima seadusena viidata Taani kuninga Erik Menvedi keelule aastast 1297, millega ta keelas metsa raiumise neljal Tallinna lähedal asuval saarel.
Või näiteks 1664. aastal hakkas Eesti- ja Liivimaal kehtima Rootsi metsahoiuseadus, samast aastast on pärit esimene teadaolev jahieeskiri.
Päris oma looduskaitseseadus võeti vastu aastal 1935, mil asus tööle ka esimene riigi looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste ning loodi Riigiparkide Valitsus. Ainus arvestatav looduskaitseorgan pärast sõda kuni 1955. aastani oli ühiskondlik organisatsioon – Loodusuurijate Selts. 1955 astus selle kõrvale Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon.
1962. aastal allutati seni põllumajandusministeeriumi juures tegutsenud Metsamajanduse Peavalitsus Ministrite Nõukogule ning Looduskaitse Valitsusest sai selle struktuuriüksus. Asutus nimetati Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuseks. 1966 sai sellest samanimeline ministeerium.
Looduskaitse ülesanded jaotusid neil aastatel paljude asutuste vahel. Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi süsteemis tegutseva riikliku metsavalve kaitsta olid metsad, kaitsealad, looduse üksikobjektid, kaitstavad liigid, samuti muud loomad ja linnud looduses ning sisevete kalavarud. Oma metsavalve oli ka kolhoosidel ja sovhoosidel, mis tegeles siiski vaid metsaga.
Väga palju ametkondi
Kalu merel ja Peipsi-Pihkva järvel kaitses liidulise alluvusega Vostbaltrõbvod (Ida-Balti Basseini Kalavarude Kaitse ja Taastamise ning Kalapüügi Reguleerimise Valitsus), vee kaitse lasus Veemajanduse ja Maaparanduse Komiteel, õhu kaitse hüdrometeoroloogia teenistusel, maavaradega tegeles Mäeinspektsioon jne.
Järgneb märtsikuu Metsalehes
