Põdrala otsib rahvakohtunikku, aga kandidaate pole
Ajal, mil kogu Eesti rahvas on naelutatud telerite ette, otsimaks järgmist superstaari, siis mitmed linnad ja vallad, sealhulgas ka Põdrala, otsivad hoopis rahvakohtunikku.
Põdrala vallas aga ei lähe otsingud kuigi libedalt. Kui üldiselt on levinud arusaam, et õigusemõistmine jäägu ikka vastava haridusega inimeste kätte, siis nii mõnelegi võib tulla üllatusena, et kohtumõistmisesse on kaasatud ka tavainimesed ehk siis rahvakohtunikud.
Rahvakohtunik on inimene, kes osaleb õigusemõistmises ja omab asja arutamisel võrdseid õigusi kohtunikuga. Seejuures ei pea rahvakohtunikul olema juriidilist haridust, sest tema eesmärk ongi tavalise inimesena näha kohtuprotsessi eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist.
Rahvakohtunikuks võib kohtus käia ka oma põhitöö kõrvalt, kuid arvestama peab sellega, et osaleda tuleb kogu protsessis, alates esimesest sisulisest kohtuistungist kuni otsuse kuulutamiseni. Sõltuvalt asja mahust ja protsessi käigust võib see tähendada osalemist asja arutamisel järjest ühest tööpäevast kuni mitme kuuni. Rahvakohtuniku töö eest on ette nähtud ka tasu.
Inimeste huvi leige
Põdrala vallavanem Aivar Uibu tunnistas, et rahvakohtuniku leidmine on üsna keeruline teema ja senimaani pole sobivat kandidaati leitud.
Põdrala vallasekretär Saima Ilisson rääkis, et juba eelmisel ametiajal polnud nende vallal ühtki kandidaati esitada. „Sel reedel (20.02. -toim . S.S) on volikogu istung, kus siis volikogu liikmed otsustavad, kas ja keda nimetada rahvakohtunikuks. Valla kodulehel on teade, et volikogu ootab kodanikke kandideerima rahvakohtunikuks ning ka volikoguliikmed tegelevad rahvakohtunike leidmisega,“ sõnas Ilisson.
Küsimusele, mis on selle taga, et inimestel pole huvi rahvakohtunikuks olemise vastu, arvas Ilisson, et see on üsna keeruline amet. „Seadus küll lubab töölt puududa need päevad, aga eks see tegelikult võib probleeme tekitada inimestele.“
Vallasekretär rääkis, et ega ta hea pole, kui nende vallast sobivat kandidaati ei leita, aga midagi teha ka pole, sest vastu tahtmist kedagi sundida ei saa.
Volitused lõppevad maikuus
Rahvakohtunik on kaasatud ainult maakohtutes esimese astme kuritegude kriminaalasjade arutamisse. Kohtu koosseisu kuulub sellistel protsessidel lisaks eesistujast kohtunikule kaks rahvakohtunikku.
Esimese astme kuriteod on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või juriidiliste isikute puhul nende tegevuse sundlõpetamine. Rahvakohtunike ametiaeg kestab neli aastat. Praeguse koosseisu rahvakohtunike volitused lõppevad 19.mail 2015. Sellega seoses ootas Põdrala vallavolikogu kandideerima isikuid, kes soovivad osaleda Tartu Maakohtu juures õigusemõistmises kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras.
Kandideerida võisid Eesti riigikodanikud vanuses 25-70 aastat ning kes on rahvastikuregistri andmetel elanud Põdrala vallas vähemalt ühe aasta.
Põdrala Vallavolikogu peaks valima ühe rahvakohtuniku kandidaadi, kelle nimetab järgnevaks neljaks aastaks ametisse Tartu Maakohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon.
Rahvakohtunike olulisusest
Rahvakohtunike rolli tähtsusest annab aimu 2007. aastal Delfis ilmunud lugu, mis lahkas sündmust, kus kohtuprotsess tuli edasi lükata, sest rahvakohtunik, kes oli istungi juurde määratud, sõitis hoopis välismaale, kuigi kohtunik polnud selleks luba andnud. Kuna rahvakohtunik ei ilmunud kohale, tuli istung kahe kuu võrra edasi lükata.
Rahvakohtunike teema on tekitanud ka mitmesugust vastukaja. Janar Filippov kirjutas 2013. aastal Eesti Ekspressis, et kohtunikud soovivad rahvakohtunikest lahti saada. Harju maakohtu esimees Helve Särgava tegi ettepaneku loobuda rahvakohtunikest kui ajale jalgu jäänud nähtusest. Riigikogu õiguskomisjoni juhile Marko Pomerantsile saadetud kirjas hurjutab Särgava: “Rahvakohtunike institutsioon tuleneb eelmisest riigikorrast.
Neil on ainult rahva esinduse funktsioon. Kriminaalasjad on juriidiliselt äärmiselt keerukad ning ei ole mõeldav, et mõne teise eriala inimene rahvakohtunikuna oleks võimeline reaalselt kohtunikku tõendite hindamisel abistama.
Ei aita ka rahvakohtunike koolitamine kursuste näol. Ega ka mind juristina ei ole võimalik mõne kursusega koolitada kirurgiks.”11. mai on kuulutatud ka üleeuroopaliseks rahvakohtunike päevaks.
