Tartu Agro lõpetab seakasvatuse

Seakasvatuse raske olukord on viinud niikaugele, et Tartu Agro paneb suve lõpuks kinni ligi 5500 seaga farmi. Esialgu koondatakse kümmekond inimest, hiljem võib-olla veelgi.

“Turumajanduses ei saa teisiti,” ohkab Tartu Agro juht Aavo Mölder. “Praeguses kriisiolukorras tuleb midagi laevast välja visata, et mitte põhja minna.”

Seakasvatajate olukord on juba pikemat aega kriitiline, kuna Vene turu sulgemise tõttu on Euroopa Liidus sealiha ülepakkumine. See on viinud müügihinna omahinnast madalamaks. Mölder toob näite, et nende omahind on 1.30 eurot kilo kohta, kuid jaanuaris said nad kilost vaid 84 senti. “Maksame igale farmist välja saadetud koormale kümme tuhat eurot peale,” lisab ta.

Ei saa peale maksta

Varem tasandas seakasvatuse kahjumit ettevõtte teine tootmissuund ehk piimatootmine ja toetused. Praegu on aga ka piimasektor raskustes ja pole teada, mis piimahinnaga juhtub.

Lisaks vähendati suurematel tootjatel toetusi ning Tartu Agro puhul tähendas see 300 000 euro võrra väiksemat toetust. “Heategevusega ei saa tegelda ja peale maksta,” võtab Aavo Mölder olukorra kokku. “See kriis on segatootjatele operatsiooni eest – paneb otsustama, kuidas edasi.”

Ta arvab, et neil ettevõtetel, kes ei müü oma sigu elussigadena, vaid müüvad liha ja muid tooteid, on parem ellujäämise võimalus. Ka Tartu Agrol on oma tapamaja ja lihapood, kuid Mölder tunnistab, et suure lihasisaldusega vorstide valmistamine toob pigem kahjumit.

Kui olukord ei parane, võib seakasvatuse kinnipanek tuua kaasa ka tapamaja ja lihakaupluse sulgemise. See lisaks veel kümmekond koondatavat.

Seega tuleb seapidamine lõpetada. Juba praegu Tartu Agros sigu ei seemendata, ja viimane põrsas, kes suve alguses sünnib, läheb tapamajja või müüakse maha ilmselt suve lõpuks.

Põllumeeste keskliidu sõnul on ka teisi seakasvatajaid, kes ähvardavad tegevuse lõpetada, sest toetusi pole ja kahjum kasvab, teha pole paraku midagi.

Hind tasuvuse piiri lähedal

ELi sealihasektori raske olukorra leevendamiseks otsustas Euroopa Komisjon hakata 9. märtsist toetama sealiha eraladustamist. Liha võib ladustada 90, 120 või 150 päevaks. Eesmärk on üleliigse sealiha ladudes hoiustamisega vähendada liha pakkumist ja seeläbi peatada hinnalangus.

Sõltuvalt ladustamise perioodist ja tootekategooriast on abisumma 210–305 eurot tonni kohta. Ladustamiseks peab olema vähemalt 10 tonni konditustatud tooteid või 15 tonni muid tooteid. Toetuse taotlejal tuleb tasuda tagatis – 20% toodetele makstavast toetusest.

Eraladustamise toetuse taotlusi võtab vastu ja menetleb PRIA. “Meil ladusid pakkuda ei ole,” selgitab PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik. “Kui seakasvatajad jõuavad nõuetele vastava lao kasutamise osas kokkuleppele ja neil on piisav kogus liha, saavad nad taotlema tulla.” 

“Meieni see ei jõua, see meede on pigem töötlemissektorile,” arvab Tartu Agro juht Aavo Mölder. Eesti suurim seakasvatus ja Rakvere lihakombinaat kuuluvad ettevõttele HKScan Estonia, mille juhatuse esimehe Teet Soormi sõnul plaanivad nad sealiha eraladustada. “Hind on praegusel hetkel tasuvuse piiri lähedal, võrreldes 2011. aastaga kaks korda väiksem,” märgib ta.

Esmaspäeval ehk ladustamise avapäeval laekus PRIA-le ka esimene sellekohane taotlus.