TIIT HENNOSTE: Mille pagana pärast on maailmal vaja ingliskeelset Eestit?

Keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste usub eesti keele püsimisse, kuid talle teeb muret eestikeelse teaduse ja ajakirjanduse tulevik.

“Sujundasin oma nuhvlisse kolmekogu naksiku iduteksti nöha kohta.” Emakeelepäeva eel küsin teilt, kas see on eesti keel?

Tulevikus võib-olla on, kuid praegu on raske vastata. Kui keelde luuakse mõni uus sõna, siis keeleteadusel ei ole kohe vastust küsimusele, kas see saab ja jääb keele osaks. Suur osa inimesi teeb iga päev uusi sõnu: lapsed kogu aeg, täiskasvanud aeg-ajalt. Suurt osa neist kasutatakse ainult üks kord.

Emakeeleõpetajad kirjeldavad, et lapsed ei tunne enam paljusid sõnu, näiteks sõna “hajuma”. Kas see võib viia keelevahetuseni?

Õpetajad tõesti väidavad, et õpilaste sõnavara läheb järjest kehvemaks. Arhailiste sõnade kadumine on loomulik, see on niimoodi kõigis keeltes.