Võlukorstnas on talvel soe ja suvel jahe

Kesk-Türgis asuv Kapadookia tähendab pärsia keeles ilusate hobuste maad. Pärslasi pole siin enam ammu ja hobuste asemel liiguvad “võlukorstnate” vahel lambad.

Kuumaastikku meenutav piirkond on tekkinud tänu nüüdseks juba kustunud neljale vulkaanile, vihmale ning tuulele, mille tulemuseks on kuni kaheksakorruselised maa-alused linnad ja pehmest tufist keha ning tugeva basaltmütsiga korstnasarnased moodustised. Türklased ütlevad nende koonusekujuliste majade kohta peribacalari, mis otsetõlkes tähendab “haldjate korsten” või “võlukorsten”.

Pehmet kivi on lihtne töödelda ning seetõttu võite end Kapadookias tufimassiivi sisse uuristatud restoranist, kohvikust, hotellist ja isegi sandarmeeriajaoskonnast leida. Ka paljud kohalikud pered elavad uhkustundega oma vanavanaisade poolt “võlukorstnatesse” uuristatud kodudes, kuhu on võimalik hea tahtmise korral näiteks Uçhisari piirkonnas pilk heita.