Ohtlik taimekaitse: kas Roundup närvutab ka inimese?
Põllumajandusministeeriumi andmeil klassifitseeris IARC glüfosaadi kui „tõenäoliselt inimesele kantserogeense“. Täpsem ja põhjalikum hinnang, miks IARC otsustas glüfosaadi nii klassifitseerida, pole avalikkusele veel kättesaadav, see avaldatakse IARC monograafias lähemal ajal.
Tuntuim on Roundup
Glüfosaatidel põhinevatest umbrohumürkidest tuntuim on Roundup ja tootjafirma on Monsanto.
Viidatud hinnangu aluseks olid USAs, Kanadas ja Rootsis aastast 2001 tehtud uuringud, kus uuriti eelkõige põllumajanduses taimekaitsevahendiga kokku puutunud inimeste terviseseisundit, lisaks tehti laboratoorseid katseid. Uuringu viisid läbi 17 eksperti 11 riigist.
Glüfosaatidega seotud ohte on uuritud aastakümneid, kuid WHO arvamus on üks esimesi ametlikke kõrgetasemelisi hinnanguid, mis seda paljuräägitud fakti kinnitab. WHO hinnang viib tõenäoliselt mitme taimekaitsevahendi kasutamise normide ümbervaatamiseni Euroopa Liidus.
Tootja vaidleb
Monsanto on seadnud WHO järeldused kahtluse alla ja väidab (viidates senisele glüfosaatide ohutuse kohta tehtud teadusuuringutele ja kasutamispraktikale), et tegu on inimesele ohutu taimekaitsevahendiga.
Monsanto peab WHO järeldusi mitteteaduslikeks ja selektiivseiks. „See hinnang teeb meile ülekohut,“ kostis Monsanto tehnoloogiadirektor Robb Fraley WHO vähiuuringute agentuuri teate peale. „See järeldus on vastuolus aastakümneid kestnud riskianalüüside tulemustega, millele on andnud hinnangu maailma juhtivad eksperdid ja mille järgi on glüfosaadi reeglitekohane käitlemine tervisele ohutu. IARCi hinnang on kallutatud ja põhineb selektiivsel uurimisel.“
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Anne Luik kinnitab, et juba varem on hulk kliinilisi uuringuid näidanud, et glüfosaadis on vähkitekitavaid ühendeid ja glüfosaadi kasutamist tuleks piirata. Peale vähiohu saastavad selle laguproduktid vett, samuti pärsib toimeaine mullaelustikku.
Luik nendib, et Eestis on glüfosaat taimekaitsevahendina väga levinud, ja möönab, et sellel on tõhus mõju. Keskkonna seisukohalt on aga märksa mõistlikum rakendada umbrohutõrjeks integreeritud taimekaitset. „Peame kasutama rohkem taimekasvatuslikke võtteid ja vähem kemikaale,“ rõhutab Luik ning toob eeskujuks Hollandi, kus mullu keelati Roundupi kasutamine.
Ohtlik taimekaitsevahend
Statistikaameti andmetel müüdi Eestis 2012. aastal ca 292 tonni glüfosaati (puhta toimeaine alusel) ja ca 554 tonni pestitsiide, seega moodustas glüfosaat üle poole pestitsiidide kogumüügist.
KOMMENTAAR
Evelin Hilleppõllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja
Kuna IARC ei ole reguleeriv asutus, ei mõjuta hinnang praegu glüfosaadi märgistust, turule lubatud toodete kasutustingimusi ega uute toodete turule lubamist.
Euroopa Liidus toimub taimekaitsevahendite toimeainete hindamine mitmel tasandil. Liikmesriikide vahel jagatakse ära toimeained, misjärel liikmesriik hindab temale määratud toimeainet vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele määrustele ja juhenditele.
Valminud hindamisraporti põhjal teeb teadusliku arvamuse toimeaine kohta Euroopa Toiduohutuse Amet (EFSA) ning teadusliku arvamuse aine klassifitseerimise kohta Euroopa Kemikaaliamet (ECHA). Euroopa Liidu tasandil teeb taimekaitsevahendite toimeainete kohta otsuseid Euroopa Komisjon.
Saksamaa, kes on koostanud glüfosaadi kohta hindamisraporti, on leidnud, et glüfosaadi klassifitseerimine kantserogeenseks pole asjakohane. Kui EFSA, ECHA ja Euroopa Komisjon on Saksamaa seisukohaga nõus, siis glüfosaati kantserogeenseks ei klassifitseerita.
IARC on hinnanud valikuliselt samu uuringuid, mida on hinnanud Saksamaa. Peale selle on IARC väidetavalt võtnud vaatluse alla sellised uuringud, mis pole teaduslikult päris pädevad ning on kõrvale jätnud mitu päris olulist uuringut. Selline andmete käsitlemine jätab kallutatuse mulje.
Eesti kujundab seisukoha, kui otsuse eelnõu esitatakse liikmesriikidele ametlikult seisukoha kujundamiseks ja võtmiseks. Eestis ei ole teadaolevalt glüfosaadi mõju inimestele uuritud. Kuna klassifikatsiooniga H351 (arvatavasti põhjustab vähktõbe) taimekaitsevahendeid on Eestis turule lubatud mitu, siis glüfosaati sisaldavaid tooteid ära ei keelata.
Isegi kui Euroopa Liidus otsustatakse, et glüfosaati ei klassifitseerita H351ga (arvatavasti põhjustab vähktõbe), peaksid inimesed olema teadlikumad sellest, et taimekaitsevahendite kasutamisel on vaja järgida ohutusnõudeid.
Kui Euroopa Liidu tasandil tuleb otsus, et glüfosaat klassifitseeritakse H351ga (arvatavasti põhjustab vähktõbe), tähendab see, et tulevikus võivad glüfosaati kasutada ainult isikud, kes on läbinud taimekaitsekoolituse ja kellel on vastav luba. Hobiaednikud selliseid tooteid enam kasutada ei tohi.
Põllumees, kes on professionaalne kasutaja, on läbinud taimekaitsekoolituse ning on seetõttu teadlik vajadusest kasutada isikukaitsevahendeid.
