Märtsis valiti kolm keskkonnategu ja üks keskkonnaämber
Märtsi üheks keskkonnateoks on Eesti loodusfilmi grand old man´i Rein Marani uus film „Suvisted Tammealusel“ (filmi looja Rein Maran, operaatorid Tõnu Talpsep ja Ants Tammik, toimetaja Margit Maran, konsultant Ahto Kaasik, muusik Tuule Kann), mille esilinastused toimusid 2. märtsi loodusõhtul Rahvusraamatukogus Tallinnas ja 14. märtsil festivali „Maailma Film“ avafilmina Tartus.
Rein Maran on jäädvustanud Virumaal Tammealusel põliseid hiietavasid ning rahvakalendri kombestikku, milles väljendub eestlastele omane loodusearmastus. Tammealusel on saanud tavaks tähistada igal kevadel suvistepüha, et tervitada saabuvat suve, saada väekas looduselamus, hoida tavasid ja pärimusi elavana ning tugevdada kogukonda. Marani film annab haruldase võimaluse vaatajal sellest soojast ja erilisest sündmusest osa saada.
Märtsi teiseks keskkonnateoks on keskkonnaameti korraldatud loodust ja kultuuripärandit väärtustavad rahvarohked ettevõtmised Lahemaal. 7. märtsil toimus keskkonnaameti ja Eesti Hobusekasvatajate Seltsi eestvedamisel hobustega metsatööpäev, kus räägiti hobutöö ajaloost ja näidati metsavedu hobustega. Teemapäev korraldati Kolgaküla Rahvamajas ja Aaviku talu maadel.
28. märtsil toimus Leesi rahvamajas mõnus olemine teemal "Seto ja Võro jäävä ello". Lahemaale Kolga randa tulid külla Lõuna-Eesti mehed Ahto Raudoja ja Aapo Ilves, kes rääkisid seto ja võro keele ning kultuuri elujõust, oma tegemistest ja muust olulisest, mis aitab loodus- ja kultuuripärandit hoida. Lõuna-Eesti meeste külaskäik oli inspiratsiooniks ja eeskujuks ka Lahemaale.
Märtsi kolmandaks keskkonnateoks sai Loodusmuuseumis 19. märtsil avatud näitus „Öised tiivulised“ ja sellega seotud „Öökulli akadeemia“ loengutesari. Näitus viib vaataja imepärasesse ööellu ning tõestab, et öö pole sugugi hall ega sünge, vaid on täis kirevat ja vilgast elu.
Kaks erinevat teemat – kakud ja ööliblikad – on seotud ühe pealkirja „Öised tiivulised“ alla ning jagatud muuseumi erinevate saalide vahel, moodustades ühtse terviku. Neljapäeviti toimuvad näitusega seotud teemadel „Öökulli akadeemia“ loengud, kus lektoriteks on olnud Loodusmuuseumi zooloog Anne-Ly Nurmõtalo, entomoloog Aare Lindt, bioloog ja loodushelide salvestaja Veljo Runnel ning Aleksei Turovski. Aprillis loodusmuuseumi loodusõhtud jätkuvad.
Fotovõistluse "Looduse aasta foto 2015" ühe korraldajana tänab Eesti Looduskaitse Selts ka 1200 loodusfotograafi, kes saatsid konkursile ligi 9000 pilti. Üheksaliikmeline žürii tegi kolm päeva tõsist tööd, et valida välja Eesti parimad loodusfotod.
Märtsi keskkonnaämbriks valis selts Puhkeranna maaüksuse detailplaneeringu ümber toimuva Keila vallas. 11. märtsil toimus detailplaneeringu avalik arutelu. Tänase seisuga ei ole Keila vallavalitsus nii Laoküla elanike kui looduskaitse seltsi poolt esitatud vastuväidetega arvestanud ja palus need 10. aprilliks tagasi võtta. Planeeringuga suletakse mitmesaja meetri ulatuses kauneid vaateid merele ja rajatakse laokompleksid. Mereäärsete alade täisehitamine on üldiste huvide kahjustamine meie kõigi jaoks. Selts on solidaarne Laoküla elanikega, kes on samuti nimetatud detailplaneeringu vastu. Tänavune looduskaitsekuu ja kogu aasta on pühendatud Eesti maastike kaitsele ja väärtustamisele. Vastuväidetest Looduskaitse Selts ei loobu ja alustab allkirjade kogumist uhkete merevaadete säilitamise eest ning Paldiski ja Madise vahelise ranna-ala täisehitamise vastu.
Eestlased on iseloomult tagasihoidlikud tunnustuste jagamisega. Tihti lööme ka häirekella alles siis, kui on juba liiga hilja. Seetõttu alustasime sel aastal Looduskaitse Seltsi poolt kuu keskkonnateo ja –ämbri valimistega. Esimene keskkonnateo ja -ämbri valimine toimus jaanuaris.
Aprilli kandidaate ootame aadressil info@looduseomnibuss.ee kuu lõpuni. Järgmised tiitlisaajad kuulutatakse välja 4. mail.
