Metallitööstuses saab töötada ka kunstküüntega

Rae valla kirdeosas Lagedi külje all Karla külas tegutsev osaühing Hyrles on spetsialiseerunud õhukesest plastist ja lehtmetallist valmistatavate toodete allhanketöödele. Tegemist on ettevõttega, mis kavandab selle aasta käibeks 5,5 miljonit eurot ja kust käib ühes kuus läbi 150 tonni lehtmetalli.

Hyrlese juhataja Urmo Sisask räägib, kuidas ülemaailmne majanduskriis ettevõtte alustamise lihtsamaks tegi, mis öösel ukse taha tulevaid turvatöötajaid imestama paneb, miks peaks eelistama kutsekooli ülikoolile ja palju tema alluvad palka saavad.

OÜ Hyrlesi emafirma on Soomes asuv Hyrles OY. Miks otsustasid põhjanaabrid 2008. aastal Eestisse laieneda?

Emaettevõttel oli soov rahvusvahelistuda. Lõpuks jäid võimalike uute asukohtadena sõelale Eesti ja Poola. Otsus langes Eesti kasuks peamiselt seetõttu, et samal ajal hakkas siin oluliselt laienema ABB, kes oli Soomes emafirma üks peamisi kliente. ABB eeskuju innustas ka Hyrlest – tekkis soov Eestis koos areneda ja kasvada. Kahe firma tihe koostöö on ka põhjus, miks me mõlemad Rae vallas tegutseme. Tahtsime võtmekliendile võimalikult lähedal olla.

Kas nüüd seitse aastat hiljem saate öelda, et panite asukoha valikuga kümnesse?

Tootmisettevõtte kohta asume logistiliselt tõesti väga heas kohas. Paikneme suure tee ääres, Tallinna linn, sadam, lennujaam ja võtmeklient ABB on lähedal. Üks suuremaid probleeme on aga ühistranspordi korraldus– ümberkaudsetest omavalitsustest on meile keeruline tööle tulla. Mõnest heast töötajast oleme seetõttu ilma jäänud. Me pole veel nii suured, et oma bussi käimapanek ära tasuks.

Kuidas alguses sobivate töötajate leidmine käis?

Hakkasime Eestis töötajaid otsima sel nädalal, kui Lehman Brothers pankrotti läks ja alguse sai ülemaailmne majanduskriis. Tõsi, kriis oli selleks ajaks juba Eestis oma nägu näidanud, kuid siis see kõik võimendus ja ettevõtted hakkasid järjest oma uksi kinni panema ...

Kas Soomest ei tulnud signaali, et tõmbame pidurit?

Vastupidi. Põhiomanikud olid julged ja ütlesid, et läheme edasi. Nemad olid sarnase kogemuse võrra rikkamad. Emafirma loodi 1989 ja aasta hiljem hakkas Soomet räsima sealne majanduskriis (lama). Meie olukorda soosis asjaolu, et palju häid töötajaid oli saadaval ning nii mõnigi neist on meil siiani alles.

Kui palju oli alguses töötajaid ja kui suureks on kollektiiv paisunud?

Esimesed tehasetöötajad, neid oli alguses kuus, alustasid 2009. aasta jaanuaris. Kevadel sai tootmishoone valmis ja tõime masinad sisse. Praegu on meil pinda 4000 ruutmeetrit, alustasime aga poole väiksemas hoones. Tõime ühe stantsi ja kakspainutuspinki ning imetlesime seda suurt hoonet ja olime kindlad, et sellest ruumist piisab meile tükiks ajaks. Reaalne elu on aga see, et juba on kitsas.

Vaatan teie kabineti aknast välja ja näen kõrval tühja põldu. Laienemisega ei tohiks vist raskusi tekkida?

Meil ongi laienemisplaanid. Siinsamas saaks ka umbes 1500 ruutmeetrit maad juurde, kuid oleme Rae valla juhtidega kaalunud ka muid asukohti. Kui ka peaksime teise kohta kolima, siis kindlasti tahame sellesse piirkonda jääda.

Lugesin kodulehelt, et tootmistöö käib teil kahes vahetuses. Kas see tähendab, et tuled siin majas ei kustu?

24 tundi järjest me tööd ei tee, kuigi automaatpingid on tihtipeale kasutuses ka öösiti. Meil on olnud ka selliseid lõbusaid vahejuhtumeid, et kui turvatöötajad öösel valehäire peale kohale sõidavad, siis teatatakse, et uksed on kinni ja kõik paistab korras olevat, kuid seest kostavad masinahääled. Siis ma rahustan neid ja ütlen, et nii peabki olema. Mina inimeste öist rakendamist ei poolda, kuid kahes vahetuses töö on tootmisettevõttes normaalne.

Kuidas olete graafiku koostanud?

Esimene vahetus alustab 6.30 ja lõpetab 15 paiku. Teine vahetus lõpetab 23.30.

Loomulikult ei saa ma jätta küsimata, kui suurt palka Hyrlese töötajad saavad.

Üritame inimesi hoida ning palgauuringute kohaselt maksame oma valdkonnas üle keskmise töötasu. Palk sõltub ikka oskustest ja käärid võivad olla suured. Paraku on neid inimesi, kes omavad näiteks CNC pinkidel töötamise kogemust, raske leida. Nn valmis töötajad saavad uksest sisse astudes kindlasti suuremat palka kui need, kes alles hakkavad ametit õppima. Tublimad inimesed... No ma ei tahaks hakata numbreid ütlema ...

Öelge ikka, Rae Sõnumite lugejad ei jää muidu intervjuuga rahule!

Oskustega inimesed saavad tugevalt üle tuhande euro. Parimad saavad sellist palka, et neil pole sügavat mõtet teisele poole lahte tööle minna. Rõhutan siiski, et see jutt käib oskustöölise kohta. Tihtipeale on inimestel uksest sisse astudes põhjendamatult kõrged ootused ja paljud on pettunud, kui ma esimese tööpäeva lõpuks ei ütle, kui suur hakkab nende palk olema katseaja lõppedes. Esmalt tuleb end ikka näidata! Valimisdebattidel lubasid poliitikud üksteise võidu kõrgemat miinimumpalka. Ettevõtjana julgen otse välja öelda, et see oli loll jutt.

Võtsite raamatupidajaga Hyrlese palgatabeli lahti ja hakkasite 1000-eurose miinimumpalga ootuses mustaks stsenaariumiks valmistuma?

Kust üldse tuleb mõte panna ettevõtetele nii suur kohustus? Turg ise paneb sellised asjad paika. Valimistel võib ju üksteise võidu kõiksuguseid asju lubada, kuid keegi ei rääkinud, kust see raha tuleb.

Veel rahast rääkides – palju on suurenenud Hyrlese käive ja kasum?

Oleme ostnud palju masinaid ja investeeringud on puhaskasumi ära söönud. Tegevuskasumiga võib aga rahul olla. Eelmise aasta käibeks kujunes 4,86 miljonit eurot. Tahtsime number viie ette saada, kuid sel aastal parandame kindlasti vea. Prognoosime käibeks 5,5 miljonit eurot.

Tootmisettevõtte jaoks on oluline kogu aeg areneda ja kasvada. Kuuldavasti otsite töökäsi. Mis sorti tööjõust puudust tunnete?

Praegu on meil üle 60 töötaja. Kümmekond inimest võtaks kohe juurde. Näiteks on meil praegu vaja head laotöötajat, kes kaupa vastu võtaks, komplekteeriks ja väljastaks. Loomulikult on oodatud painutusoperaatorid ja stantsimispingi operaatorid. Oleme Tallinna kutsehariduskeskusega koostööd tehes sealsetele õpilastele praktikakohti pakkunud. Niimoodi õnnestub ehk mõnele noormehele ja miks mitte ka neiule silm peale panna.

Levinud kuvandi kohaselt on metallivaldkond ju nn meeste ala. Kujutan ette, kui keeruline on naistöötajaid leida.

Siinkohal tahan selle müüdi kummutada ja julgustan naisi end lehtmetallitööstuses proovile panema. Kuvand, nagu oleksid töölised pealaest jalatallani õlised ja tahmased, on aegunud.

Saab hakkama ka kunstküüntega?

Absoluutselt! Tegelikult pole CNC pinkidel töötades üldse füüsilist jõudu vaja. Tuleb vaid osata arvutis õigeid nuppe vajutada. Mina näpin arvutit oma kontoris laua taga, teised jälle tehases masinate juures. Sarnane töö ju.

Kuidas töötajaid motiveerite, millised on boonused?

Inimene, kes juhendab uut töötajat, saab lisapalka. Eestöötajale, kes ka teiste osakonnas töötavate inimeste eest vastutab, on lisatasu garanteeritud.

Kuidas suhtute praegusesse Eesti hariduspoliitikasse? Kas kutseharidus on piisavalt väärtustatud?

Tegelikult pole praeguse olukorraga üldse oskustega rahul, sest kutsekoolide maine pole väga hea. Noortel on selline arusaam, et kutsekooli lähevad vaid luuserid. Tegelikult tulevad kutsekoolidest sellised töötajad, kellel on ka praktiline kogemus. See annab tohutu eelise. Ülikoolides rõhutakse pelgalt teooriale. Samas saab ka pärast kutsekooli lõpetamist kõrgharidust omandada.