Konesko alustab Koerus hiigelelektrikilpide tootmist
Konesko Koeru tehases käis märtsi keskpaigas vilgas kolimistöö: ühte mootoritehase endisesse mähkimisruumi koliti elektrikilbihallist osa tootmist, et teha ruumi uute, suurte elektrikilpide tootmisele. Need on hiiglaslikud, viis-kuus tonni kaaluvad, kuu smeetrit pikad, 2,5 meetrit kõrged ja poolteist laiad nn e-ruumid ehk suurtel ratastel konteinerkraanade juhtimissüsteemid. Metallitehas Põltsamaal valmistab korpused.
Suurte elektrikilpide tootmisega alustatakse mai keskel ja jaanipäevaks peab esimene valmis olema. Veebruarist maini on neli spetsialisti Soomes koostööpartneri Konecranesi tehases Hyvinkääl vastaval väljaõppel. Märtsis alustas lisaks viiene grupp elektrikilbi koostajaid viienädalast väljaõpet, aprillis vahetab teine grupp nad välja.
Muudatusi on veel. 2012. aasta algul tõi Konesko turule esimesed omatooted: kodutarbetuulikud TUGE 10 ja TUGE 20. Eelmise aasta lõpus loovutati bränd ja nüüd tegeleb tuulikute tootearenduse ning turundusega omaette firma TUGE Energia OÜ, mis tegeleb taastuvenergia lahendustega laiemalt. Vedajaks on seni Koneskos tuulegeneraatorite projektijuhina töötanud Indrek Gregor.
„Generaatorite komponendid tarnime endiselt Koneskost, muud osad aga valmivad, generaatorid koostatakse ja toodet arendatakse mujal,“ selgitas Konesko tegevjuht Mart-Järvo Hirtentreu. „Just messi- ja reklaamitöö, mida uue toote turule toomine vajab, võttis meilt ära palju aega ja auru. Aga koostöö on meil endiselt tihe.“
Hirtentreu meelest tuleb arendada ka neid suundi, mis toetavad tootmist. Kahe tootmishoone katusel on päikesepaneelid, järgmine eesmärk on välja ehitada maaküttesüsteem. Parasjagu on käsil (lisaks juba 12 aastat olevale kvaliteedijuhtimise standardile ISO 9001) keskkonna ISO 140001 ja töökeskkonna OHSAS 18001 juhtimise standardite sertifikaatide taotlemine. „See puudutab meid kõiki ja tõstab usaldust – ilma selleta ei võeta enam tõsiselt,“ ütles Hirtentreu.„Loodetavasti on maiks sertifikaadid käes,“ sõnas personalijuht ja kvaliteedisüsteemi juht Katrin Perlin.
Igal hommikul täitub Konesko Koeru tehase esine parkla autodega. Tehases töötab 270 inimest, tööle sõidetakse Tallinnast, Türilt, Paidest, Koigist, Järva-Jaanist, Rakkest, Väike-Maarjast, Jõgevalt ja mujaltki. Hirtentreu viskas enne 1. aprilli nalja, et järgmine ehitus on parkimismaja, kus oma töötajad saavad parkida tasuta, kohalikud elanikud mõõduka tasu eest.
Kokku on firmas 345 töötajat (Põltsamaa tehases 66). Koeru tehas töötab ühes vahetuses (vaid metallitöötlustsehh kahes, vajadusel kolmes vahetuses). Töötajatele on oma söökla avatud hommikul kümnest kella kaheni. Koerus saavad töötajad kasutada kooli jõusaali, Põltsamaal ujulat ja Järva-Jaanis võimlat. Suvepäevi peetakse koos peredega. Kord kuus saab viis tehase töötajat tasuta massaažiteenust. Tehasehoonetes on suitsetamine keelatud, kuid iga tehase ukse juurde paigaldatakse suitsetajatele paviljon, need on juba valmis.
„Palgatase on meil üle Järvamaa keskmise. Mähkija alustab 500 eurost, edasi sõltub juba inimesest,“ ütles Perlin.
Hirtentreu lisas, et kogu ettevõtte keskmine palk ulatub üle tuhande euro ehk tublidele inimestele tubli palk ja mis tähtis – palgapäev pole kunagi hilinenud. „Hindan pikaajalisi töösuhteid. Neid töötajaid, keda tänasime kingitustega koos tehasega kasvamise eest 10, 15 ja 20 aasta jooksul, oli tänavuste jõulude ajal kuni 80. See on hindamatu väärtus ja suur tunnustus meie tööle,“ ütles ta.
Kogu toodangust 90 protsenti valmib tellimustööna Soome, USA-sse, Hiina, Saksamaale, Prantsusmaale, Itaaliasse ja teistesse Konecranesi korporatsiooni tehastesse. Iga päev vurab vähemalt kaks rekatäit toodangut Soome, kolmapäeviti läheb teele toodang USA-sse, reedeti Prantsusmaale ja Saksamaale. Vabariigi aastapäeval presidendil tteenetemärgi saanud Hirtentreu teadis öelda, et ärimudeli edu tagab stabiilsus. „Venemaale me ei tee midagi ja ka ei osta sealt midagi – see tagab stabiilsuse. Kasumlikkus pole võib-olla nii suur, aga tootmine on riskivabam.“
