Tänavu kevadel sünnib erametsade uuendamise rekord
Mullu tellis keskühistu Eramets erametsaomanike tellimuste põhjal kokku 876 820 metsataime, kuid käesoleval aastal hangitakse juba peaaegu kaks miljonit taime, nendest 1,7 miljonit kuusetaime, ütles oma ettekandes keskühistu juhatuse esimees Tarmo Lees.
Metsauuendamise järjest kasvavat populaarsust kinnitab ka metsauuendustoetuse taotluste viimastel aastatel järsult kasvanud arv. Mullu taotlesid metsaomanikud uuendustööde toetust 6634 hektarile, toetust saadi 4881 hektari metsa uuendamiseks. „Riigipoolne toetuste jagamine on oluline, kuigi see on metsaomanikule pigem boonus, keegi ainult toetuste pärast seda tööd vaevalt teeb," hindas Lees ühistute poolt vaadatuna.
Hea tõuke metsauuendamisele on eelkõige andnud metsaühistute tugevnemine – oma ühistu kaudu saab omanik hankida taimed ning lisaks saab nõu ja praktilist abi uuendamistööde korraldamisel. See, et metsaühistute liikmeskond on pidevalt kasvanud, on omakorda aidanud teenuste hulka suurendada.
Kodumaistest taimedest on praegu nappus, mis sunnib ka sel kevadel taimi importima. Lisaks Eesti kasvatajate toodangule tuleb metsataimi Eestisse Leedust ja Lätist. Lõunanaabrite kasvatatud metsataimede osakaal siiski aasta-aastalt väheneb ja aastaks 2017 püüab keskühistu Eramets Tarmo Leesi sõnul jõuda sinnamaale, et Eestis kasutatakse ainult kodumaist päritolu kultiveerimismaterjali.
Metsaomanikud, kes selleks kevadeks istutustöid planeerivad, esitasid oma taimetellimuse ühistutele juba möödunud aastal – praeguseks on taimed välja müüdud. Küll aga on õige aeg tellida metsataimi tuleva aasta uuendustöödeks.
Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehituse instituudi metsauuenduse lektor Andres Jäärats ütles, et istutada tasub eelkõige eelmises metsapõlves suurimat tagavara andnud puuliiki. Katsetulemuste põhjal võib üldistatult öelda, et kuuse ja männi avamaataimed lähevad paremini kasvama kui potitaimed, kuid see sõltub siiski mitmetest teguritest. Looduslikule uuendusele kaasa aitamine on mõnel juhul tulemuslik, mõnel aga mitte. Uuenduse tulemuslikkuse tagab tema sõnul eelkõige taimede piisav algtihedus ja kasvukohale sobivaima puuliigi valimine.
Metsauuendusmaterjalile, nii avamaataimedele, potitaimedele kui ka seemnetele, on kehtestatud kindlad nõuded ja tarnijad peavad neid järgima. Metsataimede või seemnete tarnija peab olema kantud registrisse. See tagab taimede ostjale kindlustunde, et ta soetab taimed keskkonnaameti poolt kontrollitud kasvataja käest, taimede kvaliteeti on regulaarselt hinnatud ja haigustega rikutud partiid välja praagitud, selgitas seminaril keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov. Praegu võib kodumaiste taimede nappuse tõttu kauba hulka sattuda ka kontrollimata päritoluga istutusmaterjali.
Eraettevõtjatest taimekasvatajad, kelle tagada on kodumaise kvaliteetse istutusmaterjali kättesaadavus, sooviksid näha kindlat ja konkreetset riiklikku metsataimekasvatuse strateegiat, ütles Metsataimetootjate liidu juht Richard Tomingas.
Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liikme Olavi Udami hinnangul on kultiveerimise kulud kuusetaimede istutamise puhul 1000–1200 euro vahemikus hektari kohta, männi puhul 1200–1400 eurot/ha. Seda arvestusega, et kuusetaimi läheb hektarile umbes 2000, männitaimi 3000 tükki. Udami kinnitusel saab metsaomanik 20–30 aastase metsa hooldusraiest suure osa uuenduskuludest tagasi.
Eestis tasub kasvatada okaspuumetsa, sest selles on meil looduslik konkurentsieelis, ütles Udam. Uuendamisel võiks erametsades järgida RMK eeskuju: riigimetsades uuendatakse umbes 80% raiesmikest istutamise ja külvamise teel, kuni 20% ulatuses jääb looduse uuendada.
Aastaks 2020 peab olema 40% erametsa lankidest uuendatud. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp märkis, et metsa uuendamine, mida omanik teeb pealtnäha vaid enda tulu suurendamiseks, on tegelikult kasulik riigile ja ühiskonnale tervikuna. Miljoni tihumeetri kasutusele võtmise tulemusena tekib arvestuslikult vähemalt kaks ja pool tuhat uut töökohta.
