03.05.2015, 14:26
Kaheksajalg ja töökad võlurid Ugalas
Martin Alguse argikomöödiat “Kaheksajalg” Ugalas võib iseloomustada nii: kui näidendi alguses gaasikatel lava taga koliseb-müriseb, peab see loo arenedes ka plahvatama.
![Einar (Tarvo Vridolin) on just naasnud Taist, kus elukunstnikust sai budist. Mauno (Tanel Ingi) on pärast töötuks jäämist kogu oma eluenergia suunanud looduse kaitsmisele, ja Ville (Aarne Soro) kirjutab oma töödrügava naise armust romaani töötust võlurist. “Kaheksajala” esietendus oli 18. aprillil.](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/652b95b0-c413-11eb-89cc-d1cb18c91a39.jpg?noup&w=1200&h=711&ch=0.8435&cw=1&cx=0&cy=0&r=16:9)
Einar (Tarvo Vridolin) on just naasnud Taist, kus elukunstnikust sai budist. Mauno (Tanel Ingi) on pärast töötuks jäämist kogu oma eluenergia suunanud looduse kaitsmisele, ja Ville (Aarne Soro) kirjutab oma töödrügava naise armust romaani töötust võlurist. “Kaheksajala” esietendus oli 18. aprillil.
FOTO:
Kui reastada kolm heameelt äsja Viljandis Ugala suures saalis esietendunud algupärandi üle, siis sätin kindlalt kõrgeimale kohale näidendi, mis on uus eestikeelne komöödia. Seda, et neist meil puudus on, näitab välismaiste tõlgitud komöödiate küllus teatrite repertuaaris. Tahan “Kaheksajalga” võrrelda kunagi ammu Ardi Liivese kirjutatud “Viini postmargiga”.
Oled juba tellija?