Otsetoetuste määruse venimine pikendas taotluste esitamise tähtaega
Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas esmaspäeval määruse, millega määratletakse perioodil 2015-2020 makstavate põllumajanduse otsetoetuste üldised nõuded, ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse nõuded. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametini (PRIA) jõudsid määrused ärevakstegevalt hilja. Maaleht uuris, milline mõju võib olla määruste hilinemisel.
PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive, kui määrused on saabunud, millised tegevused peab PRIA seejärel ära tegema?
PRIA alustab oma ettevalmistusi ammu enne seda, kui valmivad määrused, eriti uuel programmperioodil, mil rakendub päris uusi meetmeid ja nõudeid.
PRIA kui toetusi vahendav ELi makseagentuur peab vastama kindlatele kvaliteedinõuetele. Seetõttu ei saa taotlusi vastu võtta ja menetleda n-ö ruudulise vihiku abil, vaid taotluste vastuvõtuks ja süsteemi sisestatud andmete menetlemiseks tuleb tellida ja arendada hulk IT-süsteeme. Paljusid andmeid peab saama näha ja kasutada eri elektroonilistest registritest. Registrites on ka andmed PRIA klientide ja nende põldude ja loomade kohta. Vajame ristkasutuse võimalust ka teiste asutuste hallatavate andmekogudega – kinnisturegister, äriregister, NATURA 2000 võrgustiku alade andmed jne. Taotluste administratiivne kontroll toimub suures osas samuti IT-süsteemide põhiselt, rääkimata määratavate või kinnipeetavate summade arvestamisest ja maksetest.
PRIA suund on ajapikku pabertaotlustelt üle minna toetuste elektroonilise taotlemise teenustele, mida pakub kliendiportaal e-PRIA. Iga uue või oluliselt muutunud toetusmeetme realiseerimine e-PRIAs nõuab väga mahukaid arendusi, aga arendusteks on vaja aega. E-arendused peavad enne kasutusse andmist läbima ka testid, sh koormustesti ning testimiste käigus välja tulnud vead tuleb jõuda parandada.
Pindala- ja loomatoetuste taotlejad on e-PRIA kasutajate suurim sihtgrupp. Ligi 18 000 pindalatoetuste taotlejast esitasid juba eelmisel aastal rohkem kui pooled taotluse e-PRIAs. Tänavu on esimene aasta, mil näiteks nelja pindalapõhise keskkonnatoetuse taotlusi saab esitada vaid e-PRIAs. Sellisele suurele hulgale taotlejatele tuleb jõuda enne taotlusvooru algust koostada ja valmistada ka juhendmaterjale – nii toetusmeetmete ja nendega seotud nõuete tutvustamiseks kui ka e-teenuste kasutamiseks. Et osata juhendada kliente, peavad kõigepealt õppima PRIA töötajad ise.
Makseagentuuril peavad olema toetustega seotud tegevuste / menetluse kohta detailsed tööjuhised (nn protseduurid), milles kirjeldatakse kõigi PRIA struktuuriüksuste ülesandeid ja tegevusi seoses eri meetmetega. Nende tööjuhiste sisu tuleneb otseselt ELi regulatsioonidest ja Eesti õigusaktidest. Paljud priakate ülesanded menetlusprotsessis tulenevad otseselt määruste sisust. Protseduurid on mahukad dokumendid ja nende järgi käib priakate tegelik töö.
Seega lühidalt – enne taotlusvooru algust on PRIAl vaja valmistada tehniliselt ette oma töökeskkonnad, taotlemise elektrooniline keskkond ja selle kasutamiseks mõeldud juhendid; koostada kõigi meetmete üle-prialised protseduurid; jagada klientidele teavet toetuste ja taotlemise kohta; koolitada välja oma töötajad.
Et taotluste vastuvõtuga planeeritud ajal alustada, vajaks PRIA uute meetmetega seotud ettevalmistusteks pärast määruse kinnitamist aega umbes neli kuud, varem rakendunud meetmete puhul muudatuste tegemise jaoks kaks kuud. Tegelik aeg on sageli oluliselt lühem. Arendusi tuleb PRIAl teha valmivate määruste eelnõude baasil, aga kui neis tehakse muudatusi, võib see tekitada ka vajaduse uute IT-arenduste jaoks.
Kuidas tähtaja pikenemine mõjutab taotlejaid ja milliseid kulusid võib see neile kaasa tuua?
Ei oska küll pakkuda põhjusi, miks taotluste esitamise aja edasilükkamine tooks kaasa kulusid. Taotlusvooru pikkus saab olema samasugune nagu eelmistel aastatel, sest vastuvõtu lõpp lükatakse edasi sama arvu päevade võrra nagu alguski. Küll aga tähendab taotluste aja nihkumine hilisemale ajale seda, et PRIAle jääb vähem aega kontrollideks ja arvutusteks, mis omakorda võib tähendada ka toetuse väljamaksmise edasilükkumist.
PRIA infotelefonilt ja büroodest on paljud kliendid uute määruste, toetuste ja nõuete kohta küsinud ning oleme jaganud meile teada olevat teavet. Täpsema info saavad kliendid meetmete määrustest ja koos ministeeriumiga koostatavatest ju henditest „Abiks taotlejale“, mis selgitavad õigusaktides sätestatu põhjalikumalt lahti. Mitme uue meetme ja teema kohta oleme valmistanud tänavu selgitavaid trükiseid, mis on kättesaadavad meie kodulehelt ja teenindusbüroodest ning osaliselt saadetakse ka klientidele koju.
Loodame, et taotlusvooru edasilükkamisel on ka positiivsem pool – määruste ja juhendmaterjalide valmimise järel jääb klientidel rohkem aega nendega tutvumiseks ja oma tööde planeerimiseks nii, et vastata soovitud toetuste tingimustele.
Millised on selle aasta pindala- ja loomatoetuste eripärad?
Lühidalt – on mitu päris uut toetusmeedet, mida pole varem olnud; on päris uusi nõudeid ja võimalusi ka varasematest tuttavate toetuste saajatele. Näiteks tuleb säilitada põllumaaga seotud kuut liiki maastikuelemente, mille pinna saab nüüd arvestada toetusealuse pindala hulka. Nende maastikuelementide deklareerimine PRIAle ning põllumassiividele kandmine algas juba mullu hilissügisel ning see on olnud väga töömahukas.
Tänavune eripära on uue programmperioodi pindala- ja loomatoetuste rakendamine ning toetusmeetmeid on üle paarikümne. Kellel on veel lõpetamata MAK 2007-2013 perioodi mitmeaastased kohustused, saavad neid kas jätkata või üle minna uue perioodi analoogsete meetmete kohustustele. Kel pooleliolevaid kohustusi pole, saavad alustada uue perioodi meetmete kohustustega.
