AINULT MAALEHES: harukordsed ja imelised loodusfotod
Järjekordne “Looduse aasta foto” on lõpusirgele jõudnud. Ehkki võitjaid pärjatakse alles mai algul, toob Maaleht osa harukordseid fototabamusi teieni juba praegu.
Loodusfotode võistlus toimus juba 15. korda. Vastutav korraldaja Jaan Riis ütles, et kui algusaastail vedas kirjakandja fotosid lausa käruga kohale, siis nüüd esitatakse pildid žüriile digitaalsel kujul ja nende suur maht ei ole enam käegakatsutav.
“Esimesel aastal saadeti meile kaks tuhat fotot,” meenutas Riis. “Tundus, et see on nii meeletult suur hulk, et seda ei ole võimalik enam ületada.”
Ometigi oli võimalik. Tänavu saadeti võistlusele ligemale 9000 pilti, täpsemalt 8962.
“Kui algusaastail kulus žüriil parimate väljavalimiseks üks pikk tööpäev, siis nüüd kaovad hindajad parimate tabamuste selgitamiseks juba aastaid kolmeks päevaks Kõrvemaale Pillapallu,” muheles Riis.
Piltide arvus tuli Riisi sõnul hüppeline tõus pärast digikaamerate võidukäiku. “Kui vanasti piltnik mõtles enne, kui päästikule vajutas, sest iga foto oli kallis, siis nüüd on kallis vaid aparaat.”
Muutus on toimunud ka selles, mida pildistatakse. Riis tõi näiteks, et kui kaamerate võimsamaks muutudes hakati tegema väga häid linnu- ja loomapilte ning taimede ja maastike pildistamine jäi tagaplaanile, siis nüüd on eri kategooriad taas ühtlustunud. “Ega ilusat taime- või maastikupilti ole kergem teha kui head linnu- või loomafotot,” ütles Riis, rõhutades samas, et olgu kaamera ükskõik kui hea, kõige tähtsam on ikkagi fotograaf. “Mulle tundub, et tegelikult on fotograafil loodusesse minnes pilt juba peas olemas, vaja on see ainult jäädvustada.”
Žürii esimees Rein Maran lisas, et aastast aastasse on tuhanded mehed, naised, noorukid ja lapsed, fotokaamera käes, kõndinud mööda Eestimaad, otsides ja avastades looduses elu imet, jäädvustamaks seda endale ja jagamaks teiste inimestega.
“Eks igal inimesel võib see ajend, põhjus pildistamiseks olla vähemalt esialgu üsnagi erinev, vahest juhuslikki ja mööduv,” oletas Maran. “Nii mõnigi inimene aga võib endas leida võime näha, avastada, tunnetada ümbritsevas looduses seda, mida ta varem ei suutnud, elu kui säärast kogu selle imepärases keerukuses ja ilus. Sellest kasvab imetlus, austus elu ees. Avastamise rõõm areneb tasapisi väeks, vajaduseks seda teistega jagada.”
Oma avastamisrõõmu jagajaid, kes seekordsed 8962 fotot võistlusele saatsid, oli 1203.
Kõik tunnustatud tööd ilmuvad traditsioonilises “Looduse aasta foto 2015” aastaraamatus. Traditsiooniks on kujunenud ka rändnäitused ja esitlused üle Eesti, seal saab näha märksa suuremat hulka võistlusele esitatud fotodest.
