Suure ühinemise anatoomia ja must hobune nurga taga

Nõukogude aeg tähendas tänasele Kernu vallale Nissi külanõukogu – Nissis käidi kõiki oma probleeme lahendamas: sünde, surmasid ja poisslapsi sõjaväekohuslaseks registreerimas.

Kui inimesed said jälle ise oma olemist määrama hakata, otsustasid selle kandi ärksamad, nende hulgas ka toonane Haiba kolhoosi osakonnajuhataja Kuldar Paju ISE OLEMISE kasuks. Arvati Nissis sellest siis mis arvati, aga Kernu kandist sai 1. novembril 1993. aastal, pärast kohalike omavalitsuste valimisi, taas iseseisev vald. Iseseisva valla volikogu esimeheks valiti Kuldar Paju, vallavanemaks kutsuti Nissi külanõukogus ametis olev Enn Karu. Kuigi see kõik juhtus natuke rohkem kui 20 aastat tagasi, peavad mõlemad mehed sama ametit.

Nüüd aga, mil jälle kahe aasta pärast omavalitsuste valimised tulemas, mõtlevad Kernu valla ärksamad pead taas haldusreformist. Seekord hoopis osalise iseseisvuse loovutamisest, suurvalla loomisest.
“Kui plaanid teoks saavad, hakkab uues vallas elama 20 000 inimest,” räägib Kuldar Paju tulevikust. Nii palju elanikke pole ei Rakvere ega Viljandi linnas. Küll saab aga nii palju rahvast elama omavalitsuses, mis tekib 640 ruutkilomeetril Saue linna ja valla ning Kernu ja Nissi valla ühinemisel.

Mis on siis selle aja, natuke vähem kui inimpõlve jooksul juhtunud, et Kernus oma iseseisvuse loovutamisest mõeldakse? Veel enam kui mõeldakse, ka räägitakse ja tegutsetakse ühinemise nimel: omavalitsustes on loodud komisjonid, kes arutavad suurvalla hariduse, sotsiaalelu, külaliikumise ja ühise majanduselu korraldamist. Lisaks on ka juhtgrupp, kes koordineerib komisjonide tööd. Juhtgruppi kuuluv Kuldar Paju: “2017. aastaks tahame jõuda nii kaugele, et omavalitsuste valimistel valime juba ühtset volikogu. Enne seda tuleb aga viia läbi rahvaküsitlus ja volikogude poolt allkirjastada ühinemisleping.“

Miks aga ühineda, kui varem hääletasid samad inimesed eraldiolemise poolt? Pealegi – neid ühinemise tuuli on varemgi üle Eestimaa puhunud. Siis pole aga valla juhtkond end selles suunas tõugata lasknud.
“Varem on ühinemised alanud kõik ülevalt, ettepanek tulnud valitsusest,” meenutab volikogu esimees kunagise regionaalmister Tarmo Looduse poolt joonistatud Eestimaa ühendvaldade kaarti ja Siim-Valmar Kiisleri poolt poolvägisi paika pandud tõmbekeskusi. Neid pole inimesed kunagi tõsiselt võtnud.

“Nüüd on ühinemisettepanek tulnud alt, omade hulgast,” räägib Paju. Kui aga omade hulgast, siis tuleb tõsiselt kaaluda.

Loe pikemalt Harju Elust.