Eesti näitab end kõrgintellekti ja ürgloodusega

Täna avatud EXPO maailmanäitusel Milanos osaleb ligi 40 Eesti firmat. Kõige olulisem üritus on 7. juunil toimuv Eesti rahvuspäev.

Eesti paviljoni ehitus- ja installatsioonitööd on lõpusirgel ning 1. mail avab meie hoone uksed. Eesti paviljon on puust pesakastidest koosnev kolme korrusega galerii. Igal korrusel on oma näitus ja funktsioon.

Nagu seletab EXPO Eesti projektijuht Andres Kask, juhib külastajaid koostöös Skype Eestiga välja arendatud tehisintellekt-giid, mis aitab külastajal nutitelefoni abil saada paviljoni kohta infot itaalia ja eesti keeles. Külastajate küsimustele vastab arvuti, mis on laetud 800 võimaliku vastusevariandiga.

Paviljonis on 34 kiike, osa neist mõõdavad kineetilist energiat; isemängiv Estonia klaver, 200 Click & Grow nutitaime ja käsitööna Eestis valmistatud luksustsikkel Renard.

Linnulaul katuserõdul

Paviljoni esimese korruse püsinäitus on lahendatud videoinstallatsioonidega. Vaatajas tekitatakse Eesti vastu huvi filmikaadrite ning väljakutsuvate märksõnadega, mis püüavad vastata küsimustele Eesti kohta.

Ekspositsiooni üheks peamiseks tõmbenumbriks saab teisel korrusel asetsev püsiekspositsioon “Head Eesti asjad”, mis avatakse Eesti rahvuspäeval 7. juunil.

Igas paviljoni kastis on fookuses üks teema, mis tuuakse külastajani videote, piltide ning tekstidega.

Teemadeks on toit, rukis, raba ja loodus, rannik ja saared, puitarhitektuur, Tallinna vanalinn, muusika, teadus ja innovatsioon, ajalugu, laulu- ja tantsupidu.

Kolmas korrus on osaliselt avatud katusega ja seal asub Eesti looduse väljapanek. Milanosse on Eestist toodud taimed, et nende vahel istudes oleks võimalik kuulata Eestis pesitsevate lindude hääli ning piiluda neid läbi piilukaamerate.

Milanosse vana õllepudeliga

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on tänavune toidu- ja keskkonnateemaline maailmanäitus Eestile hea võimalus enda tutvustamiseks. See aitab olla riigina pildis ja nii tuua Eestisse turiste, kelle abil võimenduks sõnum Eestist ja meie toodetest.

„Eesti toiduainetootjad ekspordivad tooteid üle kogu maailma. Samas on müükide suurendamiseks vaja teha toodetele turundust ja panustada palju raha. Kui muidu on Eesti tootjad väga tublid ja konkurentsivõimelised, siis oma kaubamärgi ülestöötamiseks napib raha. Seetõttu saabki appi tulla riik ning rääkida Eestist kui puhta ja rikkumata loodusega maast – omadustest, mis on tänapäeval väga hinnas,“ ütleb Potisepp. Tema teada maksab EXPO-l osalemine riigile 4,8 miljonit eurot.

A. Le Coqi õlletehase juhi Tarmo Noobi sõnul on EXPO-l oluline mitte üksnes toodang, vaid ka ajalugu. Ettevõte võtab Milanosse kaasa näiteks ajaloolise õllepudeli. Toodetest pakutakse A. Le Coq Premiumi õlut.

Sangaste Rukkiküla juhataja Oliver Loode ütleb, et Eesti rukkiga maailmanäitusele minek on põhjendatud ajalooga. „Sangaste krahv Berg käis omaaretatud rukkiga 1889. aastal Pariisi maailmanäitusel ja ’Sangaste’ rukis sai seal kuldmedali. Tänavu on rukkiaasta, täitub 140 aastat ’Sangaste’ rukki aretamisest ning 170 aastat Sangaste krahvi – leiutaja, põllumehe ja sordiaretaja Friedrich Georg Magnus von Bergi sünnist.“

Eesti paviljon jääb avatuks 31. oktoobrini ja seda saab külastada iga päev kella 10–23. Estonian Air avab EXPO puhuks ka otselennud Milanosse.