Kulina jahuveski vanad kivid jahvatavad Eesti parimat püüli

Lääne-Virumaa üks kunagisi kuulsamaid veskeid Kulinal on taas korras ning selle Eesti oludes ainulaadsed seadmed jahvatavad maheviljast eri sorti jahu, kruupe, tangu ja mannat.

Eesti vanasõna ütleb, et kirik, kõrts ja veskikoda, need on kõikidele alati lahti. Kulina küla serval Pukale viiva tee ääres vallseljaku taga asub vana vesiveski, mis on üks Lääne-Virumaa kuulsamaid veskeid. Ajaloost on teada, et kunagi käidi seal viljakoormatega üsna kaugelt, ka Jõgevamaalt ja Ida-Virumaalt ning jäädi mitmeks päevaks. Kohapeal sai öömaja ja hobusele varjualust.

Veskite rajamisel ja jõgede paisutamisel on Eestis pikk ajalugu ning majanduslik tagapõhi. Eestis vanimad vesiveskid olid jahuveskid ja nende rajamist alustati siinsetel aladel vähemalt juba XIII sajandil.

Veski on läbi aegade olnud üks tähtsamaid tööstusettevõtteid maal. Kuna üldiselt asusid need teistest majapidamistest eraldi, eemal külapõldudest, hüüti neid tihti ka mõisateks. Veski tõi nagu kõrtski selle pidajale korralikult sisse. Seda kirjutavad targad raamatud Eesti majandusajaloo kohta.

Veel on teada, et XIX sajandil hakkasid veskid ka elektrit tootma. Nii tootis ka Kulina veski elektrit külale, mõisale ja veski juures asuvale saekaatrile, olles seega täiuslik koostootmisjaam, nagu on tänapäeval kombeks öelda.