Veskite rajamisel ja jõgede paisutamisel on Eestis pikk ajalugu ning majanduslik tagapõhi. Eestis vanimad vesiveskid olid jahuveskid ja nende rajamist alustati siinsetel aladel vähemalt juba XIII sajandil.

Veski on läbi aegade olnud üks tähtsamaid tööstusettevõtteid maal. Kuna üldiselt asusid need teistest majapidamistest eraldi, eemal külapõldudest, hüüti neid tihti ka mõisateks. Veski tõi nagu kõrtski selle pidajale korralikult sisse. Seda kirjutavad targad raamatud Eesti majandusajaloo kohta.

Veel on teada, et XIX sajandil hakkasid veskid ka elektrit tootma. Nii tootis ka Kulina veski elektrit külale, mõisale ja veski juures asuvale saekaatrile, olles seega täiuslik koostootmisjaam, nagu on tänapäeval kombeks öelda.