Keskliit küsib põllumeestelt: kas hakkame valitsuse tegevusetuse vastu meelt avaldama?
"Võib arvata, et võrreldes mõne kuu taguse ajaga on olukord põllumajanduses hullemaks läinud. Sest turgudel pole midagi muutunud ja valitsus pole ka olukorra leevendamiseks midagi ette võtnud," ütles Maalehele liidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu.
Samas tõdes ta, et küsitluse tulemusel saadav pilt oleneb suuresti vastajatest - nii nagu pole ühtest põllumajandust pole ka kahte ühesugust põllu- ega talumeest. Seetõttu ongi oluline, et küsitluses osaleks võimalikult palju põllumajandusettevõtjaid.
"Viimasele, veebruarikuisele küsitlusele vastas 69 tootjat," sõnas Kreegipuu. Ka esimesel korral, möödunud aasta novembris, jäi vastajate arv samasse suurusjärku. Varasemate andmete analüüs ja võrdlus on olnud heaks abimaterjaliks põllumeeste olukorra selgitamisel avalikkusele ja poliitikutele.
"Mitmed meie hulgast on juba otsustanud tootmise täielikult või osaliselt lõpetada. Siiski pole olukorra tõsidus piisaval määral jõudnud nendeni, kes saaksid vastu võtta otsuseid aitamaks säilitada põllumeeste konkurentsivõimet ning kriisi üle elada. Seetõttu korraldame kolmanda küsitluse, et saada ülevaade hetkeolukorrast.
Küsimustik on sarnane kahele eelmisele. Kuna kriis on süvenenud, oleme lisanud küsimusi teie valmisoleku kohta osalemaks avalikes protestiaktsioonides," kirjutatakse küsimustiku saatesõnas liidu kodulehel.
Kreegipuu sõnul on protestiaktsioonide teemat väiksemas ringis küll arutatud, kuid oluline on siiski võimalikult paljude tootjate arvamus: kas korraldada protestiaktsioone või mitte ning kuidas seda teha nii, et neil mõju oleks?
"Kindlasti on neid, kes ütlevad, et peaks tegema, aga tehke ilma minuta," arvas Kalev Kreegipuu ning lisas: "Mida rohkem saame objektiivseid vastuseid, seda suurem on tõenäosus, et meie olukorrast saadakse aru ning võetakse vastu otsuseid, mis meid tõesti aitavad."
Küsimustikule saab kuni 10. maini vastata SIIN.
