Väike-Maarja gümnaasium pani nimepäeval kooli loo seinale

Teisipäeval, 5. mail tähistas Väike-Maarja gümnaasium pidulikult gümnaasiumiks nimetamise 20. aastapäeva ajalootahvli avamise ja iga-aastase koolikonverentsiga.

„Ja kuigi ümberringi uut näed igal pool, kuid kostab juba läbi aastasaja siin ikka rõõmus koolikella kaja..“ laulis hommikul kell kaheksa Väike-Maarjas koolipere ühel häälel koolihümni.

20 aastat tagasi, samal kuupäeval, 1995. aasta 5. mail nimetati Väike-Maarja Keskkool Väike-Maarja Gümnaasiumiks. Kooli vilistlaskogu tegi gümnaasiumiks nimetamise kahekümnenda aastapäeva puhul kingituse ning asetas kooli seinale väärika tahvli oluliste aastaarvude ja nimetustega kooli loos, alustades 1723. aastal avatud Väike-Maarja Kihelkonnakoolist, millele järgnevad Väike-Maarja Kõrgem Algkool, Väike-Maarja Ühisreaalgümnaasium, Väike-Maarja Keskkool ja 1995. aastal Väike-Maarja Gümnaasium. Tahvli pealkiri „Noc tenebras vincet“ on kiri Väike-Maarja Gümnaasiumi lipult, mis ladina keeles ütleb „Nii varjud võidad“. Ajalootahvli avasid gümnaasiumi peahoone fuajee seinal direktor Marje Eelmaa ja vilistlaskogu esimees Raimo Maasik pidulikul kogunemisel.

Haridus aitab võita varje

Marje Eelmaa rääkis oma tervituses, et koolile annab väärikust pikk ajalugu, sümboolika ja traditsioonid, mida loovad kõik põlvkonnad. Ta juhtis tähelepanu kooli lipul ja uuel nimetahvlil olevale tarkuseterale – nii varjud võidad – ning soovitas seda enda jaoks lahti mõtestada.

Raimo Maasik meenutas sõnavõtus kahekümne aasta tagust aega, mil keskkool gümnaasiumiks ümber nimetati. Ta soovitas õpilastel oma koolimütse tihedamini kanda ja nendega sirge seljaga ringi liikudes tunda heameelt Väike-Maarja gümnaasiumi õpilaseks olemisest. Ka tema viitas ladinakeelsele motole, öeldes, et varje saab võita läbi õppimise ja täisväärtuslikult elamise. „Avame täna pidulikult ajalootahvli, millel on tähtsamad etapid kooli ajaloos, et nad oleksid meeles ja koolis silme ees“ - nende vilistlaskogu esimehe sõnadega sai tahvlilt kangas kergitatud.

Vallavanem Indrek Kesküla rääkis kooliperet nimepäeval tervitades: „Meeldiv, et meil on nii kokkuhoidev koolipere ja ka vilistlaskogu. Oma aktiivse rolliga loob gümnaasiumi vilistlaskogu meie koolile olulist lisaväärtust. Koolides võimaldatav haridus sõltub tegelikult igast õpilasest ja õpetajast. Kool, kus toetatakse klassikaaslasi, suudetakse arvestada erinevustega ja pööratakse piisavalt tähelepanu õpilaste tugevuste arendamisele, on õigel teel. Teadmistele ja oskustele pühendatud positiivne konkurents võib aastatega suurt imet teha.“

Kooli õpilasesinduse president Hannamari Soidla kasutas tähtsat päeva, et anda õpilaskodule kogu koolipere ees üle hoolivuslaadal kogutud annetuste eest soetatud koolitarbed. Päev jätkus seltsimajas koolikonverentsiga. Gümnaasiumiks nimetamise päeva tähistamine kooli nimepäevana ning koolikonverentsiga on Väike-Maarjas iga-aastane traditsioon. Tänavuse konverentsi teemaks oli „Terves kehas terve vaim“.

Vilistlaskogu käib kooliga ühte jalga

Direktor ütles ajalootahvli eest vilistlaskonda tänades, et vilistlased on läbi aegade kooli toetanud.
Kui seni on Väike-Maarja gümnaasiumi vilistlaskogu traditsiooniliselt aidanud korraldada iga viie aasta tagant kooli kokkutulekuid ning teinud juubeliaastapäevadeks kingituse, siis järjest enam püütakse kooliga ühte sammu käia. Olgu selleks siis üleskutse tegemine õpilastele lugemisvara kogumiseks, endisele õpetajale pühendatud võistlusmatkal osalemine, kooliraamatukokku uue mööbli kolimine või vilistlastest külalisesinejad koolitundides. Ka möödunud nädalavahetusel lõid vilistlased käed külge Teeme Ära talgutel kooli algklasside maja juures, saagides puid, koristades oksi ja prahti.

Koolile ajalootahvli kinkimise idee tekkis ühel tavapärasel vilistlaskogu kokkusaamisel, kui mõtiskleti oma kooli arengu üle ja otsiti võimalusi, kuidas toeks olla. Ajalootahvli tarbeks kutsuti kõiki üles annetama. Kuigi tahvel on juba seinal ja vilistlaskogu poolt tasutud, on endiselt igaühe panus oodatud, sest vajalikku rahasummat seni annetustest kokku saadud pole. Huvilised on oodatud vilistlaskoguga ühendust võtma.

Terves kehas terve vaim

Kolmeteistkümnendale koolikonverentsile pealkirjaga „Terves kehas terve vaim“ kogunes kogu koolipere 2.-11. klassini. 1. klassil jätkus pärast kooli nimepäeva aktust tavaline koolipäev, sest konverentsi sisukus oleks esimesel õppeaastal veel ehk nende keskendumisvõime piire kombanud ja 12. klass on juba eksamikarussellil.

Ka konverents sai piduliku alguse ühise koolihümni laulmisega, nagu kõik tähtsad sündmused Väike-Maarja gümnaasiumis.

Autasustati aprillis 4.-12. klassis läbi viidud teadmiste konkursi võitjaid ja kõlasid seitse õpilasettekannet. Kõik esinejad ja juhendajad said mälestuseks tänavuse aasta konverentsi kogumiku.

3. klassi õpilane Karl Kasekamp (juhendaja Tiiu Valk) tegi ettekande teemal „Terves kehas terve vaim“. Ta kirjeldas oma igapäevast päevaplaani, toitumist ja kehalist aktiivsust, läbi mille on ta jõudnud silmapaistvate sportlike saavutusteni.

Koolikonverentsi töö teemal „Hommikusöök“ koostasid 4. klassi õpilased Markus Masing, Timo Tiimus ja Kuldar Kuusemäe (juhendaja Egne Liivalaid). Küsitluse abil uurisid nad kaasõpilaste toitumisharjumusi ja hommikusöögi olulisust. Ettekannet ilmestas värvikas ja põhjalik toidupüramiid.

3. klassi õpilane Getrin Raudsepp (juhendaja Tiiu Valk) rääkis oma ettekandes teemal „Terves kehas terve vaim“, et tema jaoks tähendab see väljend, et ta jõuab kõike teha ega tunne end väsinuna. Ta rääkis oma toitumisest, treeninggraafikust ja huvitegevusest. Võistlustelt on ta toonud hulgaliselt auhinnalisi kohti – medaleid 86 ja karikaid 10.

4. klassi õpilased Mia Sandra Taur, Marili Kiisk ja Evelin Kortin (juhendaja Egne Liivalaid) andsid oma ettekandega ülevaate huvitegevusest algklassides. Küsitluse tulemusena olid populaarseimateks tantsimine, laulmine ja jalgpall. Puudust tuntakse kohapealsest ujumisvõimalusest, jäähokist, balletist, tennisest, rattatrennist, vibulaskmisest. 96-st vastanust käivad huviringides koguni 87 õpilast ning enamikes peredes tegeletakse liikumisharrastustega.

3. klassi õpilane Maria Liis Alt (juhendaja Tiiu Valk) rääkis enda näitel, kuidas tervislik eluviis, päevaplaan, harrastused on viinud ta heade sportlike tulemusteni. Tema ettekandest kõlasid läbi pere ühised harrastused nagu rattasõit, karastamine, ujumine.

Keneli Pohlak ja Karin Klauks (juhendaja Tuuli Saksa) andsid ülevaate 7. klassi tervisekäitumisest. Küsitlusega olid nad uurinud oma klassi hommikusöögi- ja muid toitumiseelistusi, karastusjookide ja kiirtoidu tarbimist, aga ka liikumisharjumusi ja arvutikasutust.

12. klassist Anu Limbergi ja Mariin Talu (juhendaja Helina Lükk) uurimustöö Väike-Maarja gümnaasiumi õpetajate tervisekäitumisest äratas tähelepanu. Näiteks tõid nad välja, et küsitluse tulemusena töötavad õpetajad keskmiselt 49 tundi nädalas, 74% õpetajatest söövad hommikusööki, 42% on mõningal määral rahutud või masendunud, seejuures 10,5% ei tunne end väsinuna. Vastanutest keegi ei suitseta. 31% õpetajatest on püüdnud kaalu langetada ja 42% spordib nädalas 2-3 korda. Õpilased andsid õpetajatele ka oma soovitused edasiseks tervisekäitumiseks ja soovitasid mõelda rohkem oma vaimse tervise hoidmisele.

Konverents kulmineerus 81. lennu vilistlase Maret Metsa paeluva esinemisega oma parimatest avastustest, kus ta rääkis väljakutsetest, raskuste ületamisest ja saavutustest. Olulist rolli mängis tema elus just Väike-Maarja gümnaasiumis õppimine, sest spordipisiku sai ta oma sõnul tolleaegsetelt Marje Eelmaa kergejõustiku treeningutelt. Edasises elus on ta vastu võtnud tõelisi sportlikke väljakutseid – jooksu- ja suusamaratone, triatlone, aga ka rahvusvahelise Raudmehe triatloni. Põnevaid ja tavapäratuid saavutusi jagus veelgi – Maret on vallutanud kaks üle 5000 m mäge, ühe Türgis, teise Gruusias ning tulnud Eesti meistriks talisupluses. Maret lõpetas oma ettekande kooliperele soovitusega: „Õppige tundma ennast ning saage endaga parimateks sõpradeks.“.