Karell Kiirabi Ida-Virumaa brigaadid lähevad üle e-kiirabile
Alates tänasest lähevad kõik kaheksa Ida-Virumaal tegutsevat AS Karell Kiirabi arstibrigaadi üle e-kiirabi süsteemile. Elektrooniline info sisestamine ja edastamine võimaldab kiirabile paremat ülevaadet abivajajast ning haiglale suuremat valmisolekut patsienti ravida.
Iga kiirabiauto on varustatud tahvelarvutiga, mis on mobiilse andmeside kaudu ühendatud ühtse e-tervise andmebaasiga. Väljakutsele reageeriv kiirabibrigaad saab juba teel abivajaja juurde tutvuda tema varasema haigusloo ja ravi seisukohalt oluliste andmetega.
Karell kiirabiteenuse juhi Ave Põlluaasi sõnul on üle Eesti kasutusele võetav e-kiirabi süsteem oluline samm erakorralise arstiabi kvaliteetsemaks muutmisel.
"Üsna sagedased on väljakutsed, mil abivajaja on kriitilises seisus ja teadvuseta, mistõttu ei saa ta kohale sõitnud kiirabiarstile täiendavaid selgitusi anda. Kui on teada patsiendi nimi, saab arst juba teel abivajajani e-kiirabi vahendusel kontrollida näiteks, kas inimene põeb suhkruhaigust, kas tal on mõne ravimi suhtes vastunäidustusi või mis oli tema viimaste arsti juurde pöördumiste põhjuseks," selgitas Ave Põlluaas.
E-kiirabi süsteem töötab üle mobiilse interneti, mistõttu pole välistatud olukorrad, kus andmeside katkeb või pole piisav vajaliku info edastamiseks ja vastuvõtmiseks.
"Ükski süsteem pole 100% veatu ega töökindel, mistõttu jäävad kiirabiautodes kasutusele ka kõik teised senised sidepidamisvahendid häirekeskuse, haigla ja kiirabibrigaadi vahel. Patsiendile tähendab e-kiirabi kindlasti täiendavat kindlust, et talle antakse parimat võimalikku abi arvestades seejuures tema isiklikku meditsiinilist tausta," ütles Karell kiirabi juht Ave Põlluaas.
Tänavu 30. aprillil oma 14. tegevusaastat tähistanud AS Karell Kiirabi oli esimene erafirma, mis hakkas Eestis kiirabiteenust pakkuma. Ettevõte osutab kokku 17 kiirabibrigaadiga teenust Harju-Viru teeninduspiirkonnas ja osal Virumaast.
Mullu teenindas Karell kiirabi 10 998 väljakutset abivajaja juurde. Eluohtliku seisundiga abivajajate juurde jõudmiseks kulus enamasti hajaasutusega teeninduspiirkondades keskmiselt 12 ja pool minutit ning kiirabiauto saadeti pärast kutse saamist välja ühe minuti jooksul.
