Valjala poolmetsikud hobused lasti maha
Saaremaal Valjala aleviku servas elanud poolmetsikuid hobuseid, kellest Maaleht möödunud nädalal kirjutas, ei ole enam elavate hulgas - eile lasti abitus seisundis olnud ning valude käes kannatanud loomad maha.
"Kolm igavesti valjut püssipauku käis hommikul, terve alevik pidi seda kuulma," rääkis Maalehele üks kohalik elanik, kes laskude tunnistajaks oli.
Päeva peale läksid aleviku lapsed uudishimust ajendatuna hobusekoplisse olukorda uurima ning leidsid kaks vereloikudes lamavat korjust. Veel õhtulgi vedelesid surnukehad samas paigas ilma, et keegi neid kinni katnud või nende äraviimiseks midagi teinud oleks.
Loomade omanik Paul Kallas, kuuldes, et ajakirjanik soovib temaga rääkida hobustest, teatas, et pole millestki rääkida. "Neid hobuseid ei ole enam. Ja rohkem ma midagi öelda ei soovi," ütles Kallas ning katkestas kõne.
"Jah, eilseks oli see planeeritud, aga mitte hommikuks, vaid pärastlõunaks. Hommikul oli hobuste omanik Paul Kallas meie juures ülekuulamisel," kinnitas Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson.
Ühtlasi selgitas ametnik, et loomade teise ilma saatmiseks võib kasutada nii eutaneerimist tavapäraste veterinaarmeditsiinis kasutatavate vahenditega (veenisiseste ravimite manustamine) kui hukkamist tulirelva läbi. Loomakaitseseaduse kohaselt tuleb looma hukkamiseks valida viis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi.
Tapmisel tulirelvaga peab lask olema suunatud looma aju piirkonda, et loom sureks võimalikult kiiresti, valutult ja liigsete kannatusteta. Lasu võib sooritada tulirelva kasutamise luba omav isik. Maalehele teadaolevalt hukkas kõnealused hobused jahimees. Tapmisjärgselt vaatas loomad üle valla volitatud loomaarst - lasud olid sooritatud nõuetekohaselt, aju piirkonda.
Kuna inimesi Valjala hobused endale lähedale ei lasknud, oli tulirelva kasutamine ainuvõimalik viis suksude edasiste piinade vältimiseks, selgitas Toivo Jürisson.
"Loomad olid nii halvas olukorras, et nende võõrandamine ehk seniselt omanikult äravõtmine ja uue omaniku leidmine ei olnud võimalik. See oleks loomadele piinav olnud," tõdes Jürisson.
Mis puutub korjuste äraviimisse, siis selgitas veterinaarkeskuse peaspetsialist Andro Jürisson, kes kõnealuse looga hästi kursis, et loomi ei saanudki esmaspäeval kuhugi viia.
"AS Vireen auto, mis kogub kokku loomade surnukehad ja viib need Väike-Maarjasse loomsete jäätmete töötlemise tehasesse, käib Saaremaal vaid teisipäeviti ja neljapäeviti. Hobuste surnukehade äraviimine on kokku lepitud tänaseks," ütles Andro Jürisson ning lisas, et loomade omanikule väljastati ka veterinaartõend korjuste utiliseerimiseks.
Saaremaa veterinaarkeskus on Paul Kallase suhtes loomade abitusse
seisundisse jätmise pärast väärteomenetlust alustanud. Eile kuulati
Kallas üle. "Menetleme asja üldmenetluse korras. Kuna üle on vaja
kuulata ka tunnistajad, teiste hulgas hobuseid ravinud loomaarstid, siis ei oska ennustada, kaua meil menetlemiseks aega kulub. Aga tahame asjaga võimalikult kiiresti ühele poole saada," lisas Toivo Jürisson.
Kui Paul Kallase süü loomakaitseseaduse rikkumises tõendamist leiab, võib teda ees oodata kuni 800 euro suurune trahv.
