Heiki Raudla: Äri ja eksootika

Sellest saab juba mitukümmend aastat, kui Eestimaal hakati propageerima astelpaju kasvatamist. Leidus palju neid, kes lootsid saagist tulu teenida, aga elu näitas, et loodeti rohkem kui saadi. Paremini läks neil, kes müüsid istikuid. Piltlikult öeldes müüsid nad õnge, millega saaki püüda.

Sama lugu on viinamarjaga, mis Eestis ikkagi eksootiline kultuur, sest puuduvad traditsioonid selle kasvatamiseks, töötlemiseks ja tarbimiseks. Aga traditsioonidesse takerdumine võib olla tagurlik. Viinamarjakasvatus võtab viimasel ajal maad ka põhjamaades, kuigi jah, tont seda teab, milline on olnud Eesti viimaste aastate toodang ja mida on sellega peale hakatud. Kindlasti on õitsenud viinapuuistikute müüjate äri, mida näitab lai valik aiandites ja laatadel, samuti pilk koduaedadesse ja kasvuhoonetesse.Viimatine Luige laat näitas, et Eesti tingimustes võib kasvatada känguruid, alpakasid, paabu- ja jaanalindusid ning palju teisigi karvaseid ja sulelisi. Issanda loomaaed on Maarjamaal kirev nagu mustlase seelik, aga suurem osa nendest loomaliikidest on jäänudki ennekõike näituseeksponaatideks. Vaibunud on jaanalinnuvaimustus, astelpajupõõsaid näeb siin ja seal üksikuid. Toidutoodang tuleb ikkagi sea-, piima- ja kanafarmidest, põldudel kasvatatakse endiselt nisu, otra, rukist ja kaera, ning seni suurim kohaneja paistab olevat raps, mille kollaseid põlde võib kutsuda hellitavalt õliväljadeks.

Viimatine Luige laat näitas, et Eesti tingimustes võib kasvatada känguruid, alpakasid, paabu- ja jaanalindusid ning palju teisigi karvaseid ja sulelisi. Issanda loomaaed on Maarjamaal kirev nagu mustlase seelik, aga suurem osa nendest loomaliikidest on jäänudki ennekõike näituseeksponaatideks. Vaibunud on jaanalinnuvaimustus, astelpajupõõsaid näeb siin ja seal üksikuid. Toidutoodang tuleb ikkagi sea-, piima- ja kanafarmidest, põldudel kasvatatakse endiselt nisu, otra, rukist ja kaera, ning seni suurim kohaneja paistab olevat raps, mille kollaseid põlde võib kutsuda hellitavalt õliväljadeks.

Eksootiliste taimede ja loomade puhul tuleb teha selget vahet, kas nende kasvatamine on äri või hobi. Ostes aiandist roositaime, ei mõtlegi me selle abil lõhnaõli tootma hakata. Känguruga on nagu koera või kassiga – tal võib olla oma ülesanne, aga ennekõike on ta lemmikloom. Samamoodi on eksootiliste taimedega, mille üksikuid vilju võib olla mõnus noppida ja põske pista. Keerulisem on lugu taime- ja loomaliikidega, mis tõotavad helgemat tulevikku, küsides selle eest kopsakat avanssi.