Tänavune maikuu pole soojaga eriti hellitanud. Vahtraste küla Muhumaal asub Suure väina ääres ja siin pole kuu keskpaiku toomingaski veel õitsema hakanud.

Lõo talu kunagine põld ja rannakarjamaa on nüüd tihedasti sarapuukeppe täis tikitud. Raske on isegi lähemal vaatlemisel märgata, et iga sellise toe juures kasvab ühe- või kaheaastane viinapuutaim.

“Võib öelda, et viinapuud talvitusid ideaalselt ja vähemalt 98% neist on täies elujõus,” rõõmustab viinapuuistandust hooldav aednik Merle Mägi, kes parasjagu viinapuid talveks peale tõmmatud mullakihist vabastab.

Muhus on kolme aastaga istutatud 2100 viinapuud. Istandus paikneb ligemale kahel hektaril ja sellega on Muhu viinamarjaistandus nii pindalalt kui ka istikute arvult üks Eesti suurimaid. Sortidest kasvatatakse siin Saksamaal aretatud ja Tšehhis ristatud külmakindlat ‘Rondot’ (800 istikut), ‘Solarist’ (700 istikut) ja ‘Pinot Noir Precoce’i’ (500), mis on tuntud sordi ‘Pinot Noir’ isetekkinud loomulik mutatsioon, ning lisaks veel sadakonda ‘Rislingit’.

Merle on aiandust õppinud Vigala ametikoolis, aga arvab, et kõik nad siin on suured iseõppijad ja kasvavad ning arenevad koos viinapuudega.

Edumaa siinsele viinamarjakasvatusele annab aga see, et Muhu kliima ja pinnaski on viinamarjakasvatuseks väga sobiv. See koosneb liivasest ja lubjakivirikkast pealispinnast, mis moodustab justkui tihke katte, mille all maapind kiiresti soojeneb. Samas on liivane pealispind siiski vett läbi laskev. Pealispinna all on küllalt viljakas muld, kuhu viinapuu meelsasti oma juured ajab. Muhumaale omaselt on pinnas hästi paene ning lubja- ja kaltsiumirikas. Kaltsiumi vajab viinapuu ainevahetuse toimimiseks.