Maikuu alguse jahedus rohu kasvu ei soodustanud
Põllumajandusuuringute Keskuse taimse materjali labori heintaimede toiteväärtuse analüüsid, mis tehakse Eesti erinevatest kohtadest võetud proovidest nädalase intervalliga, on heaks aluseks silotegemise optimaalse aja määramisel. Analüüside tegemist alustati mai viimasel nädalal.
Arvestuses on kõrreliste, ristikute, lutserni ja liblikõieliste-kõrreliste segukülvide rohusaagid Lõuna-Eestist, Kesk-Eestist, Põhja-Eestist ja Saaremaalt.
Tootjate eesmärgiks on varuda suurim seeduvate toitainete kogusaak, kusjuures toiteväärtus peab vastama hea rohusööda kriteeriumi nõuetele. Aluseks tuleb võtta mitme faktori üheaegne mõju ja seda pole võimalik visuaalselt teha. Toiteväärtust mõjutab heintaimedel kõige enam kiusisaldus, mis sõltub heintaime liigist, arengufaasist ja kasvutingimustest.
Uurimused on näidanud, et ühesuguses vanuses koristatud heintaimede toiteväärtust mõjutavad kõige enam temperatuur ja sademed.
Efektiivsete temperatuuride summa ja rohusööda toiteväärtuse vahel valitseb tihe seos, summa kasvades väheneb toiteväärtus, kuid liikide lõikes on erinevusi. Aastate lõikes ilmnes samuti erinevusi, tugevamad öökülmad aeglustasid arengut ja pikendasid kasvuaega.
Läbiviidud pikaajalistele uurimustele tuginedes kogunes optimaalseks koristusajaks efektiivseid temperatuure põldtimutil 190-235, harilikul aruheinal 220-240 ja karjamaa raiheinal 260-290 kraadi.
Riigi ilmateenistuse andmetele tuginedes algas heintaimede kasv sellel aastal (2015) paljuaastaste vaatlusandmete keskmisel ajal. Õhutemperatuur tõusis 21. aprillist alates üle +5 kraadi.
Efektiivsete temperatuuride summa oli rohukasvu algusest aprilli lõpuni Võrus ja Viljandis 32-39 kraadi ning Sakus ja Kuusikul 18-24 kraadi. Võrreldes eelmise aastaga oli seda siiski poole vähem.
Maikuu alguse jahe ilm ei soodustanud rohukasvu. Keskmine õhutemperatuur püsis alla 10 kraadi. Esimesel dekaadil lisandus efektiivseid temperatuure Viljandis 44 ja Võrus 55 kraadi, kuid Sakus 34 ning Kuusikul 36 kraadi. Maikuu II dekaad oli endiselt jahe. Efektiivsete temperatuuride summa oli maikuu II dekaadi lõpuks Võrus ning Viljandis vastavalt 146 ja 121 kraadi, Sakus ja Kuusikul 90 ja 101 kraadi.
Esimeste rohuproovide (võetud 25. mail) analüüsidest selgus, et rohi on veel noor, eriti liblikõielisterohketelt taimikutelt (ADF 20-26%). Kasvukõrgus oli kõrrelistel 33-60 cm ja liblikõielistel 30-38 cm. Haljasmassi saak oli olenevalt domineerivast liigist ja mullaviljakusest 10-26 t/ha, mille kuivainesisaldus ainult 13-20%. Proteiinisisaldus on noores rohus kõrge (17-24%) ja kiusisaldus väike (NDF 36-47%) ning seeduvus hea(68-75%).
