Kutsetunnistuse nr 100 000 sai langetustraktori juht

Kutsekoda andis 16. juu­nil üle Eesti 100 000. kutsetunnistuse. Ümmarguse numbriga tunnistuse saaja on harvesterioperaator Võrumaalt, kutsetunnistus anti üle Luua Metsanduskooli raielangil.

Selle sai Luua Metsanduskooli vilistlane, töökohapõhise õppe läbinud Aare Aasa, kes nüüd on kutsetunnistusega 4. taseme harvesterioperaator.

Võrumaal elaval ja töötaval Aare Aasal on metsatöökogemust juba 21 aastat. Iseõppijana alustanud mees töötas algul väljavedajal, hiljem läks aga üle langetustraktorile ehk harvesterile. Luua Metsanduskooli õppima tuli ta tööandja, FIE Aare Kanniku soovitusel.

“Algul arvasin, et ega midagi eriti õppida olegi, töökogemust oli ikka aastaid. Aga koolis sai selgeks, et midagi juurde õppida on alati,” räägib Aasa.

Metsandustöötajatele, sealhulgas harvesterioperaatorile, on kutse andjaks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua Metsanduskool.

Alates aastast 2006 on liit välja andnud 1822 kutsetunnistust, neist 284 harvesteri- ja forvarderioperaatoritele. Lisaks metsamasinate operaatoritele omistab EMPL kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele, arboristidele, raietöölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele, kelle ametile on loodud kutsestandard.

EMPLi üks koostööpartnereid kutseeksamite läbiviimisel on Luua Metsanduskool. Kooli direktor Haana Zuba-Reinsalu on seda meelt, et kutsetunnistuste ja kutsestandarditega on järjest rohkem kokkupuudet ka õppeasutustel. “Luua Metsanduskoolis on rakendunud uued õppekavad, nende lõpetajad vastavad juba täielikult kutse­standardile. Tööandjatele annab see kindluse, et kooli lõpetanul on olemas vajalik kompetents; lõpetajale aga enesekindluse, et tema oskused ja teadmised vastavad tööturu nõuetele.”

Kutsestandardite koostamist ja eksamite korraldamist koordineerib Eestis SA Kutsekoda. Selle juhatuse liige Tiia Randma räägib, et Eestis on tuntav tööandjate huvi kutsetunnistusega töötajate vastu. “Kuueteist aastaga oleme jõudnud saja tuhande kutsetunnistuseni, kinnitatud on üle poole tuhande kutsestandardi pea sajale kutsealale,” selgitab Randma. “Kutsetunnistusega töötaja puhul saab ettevõtja olla kindel, et töötaja tunneb oma tööd, tema oskused on tõestatud.”

Eestis hakati kutsesüsteemi välja töötama juba 1997. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel. SA Kutsekoda on loodud aastal 2001. Asutajad on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Sotsiaalministeerium, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO ning Eesti Ametiühingute Keskliit.