Maailma parim küla: Suursoo

Rakvere Teater koostöös Maalehega otsib sel suvel parimaid külasid ja Eesti sisu. Avaldame lugejate ja teatrikülastajate lugusid ja mälestusi oma maailma parimast külast.

Meie Suursoo küla on parim juba sellepärast, et asub Tallinnast ainult 25km kaugusel, kuid leida seda pole lihtne. Teisiti öeldes: tööd saab 15-20 autosõiduminuti kauguselt, kuid juhuslik või pahatahtlik võõras siia tihti ei satu.

Kõik majad on külas veidi ühte nägu, sest need projekteeris asundusküla tarbeks arhitekt Erika Nõva 1930-ndail aastail. Talud on hajali soos, laiali moreeniküngastel. Aastaringseid suitse on 25, suviseid 5, külla sisse sõita saab viiest erinevast kandist, nii et GPS-id eksitavad võõrast korralikult. Oli lugu, kus takso keerutas juba tüki aega külavahel, kui viimaks nõutult küsis teed pealinna poole tagasi. Olevat juba mitmendat korda siin ja ükstapuha kuhu keerab, ikka soopealt välja ei saa ja jõuab siia tagasi.

Meil on külavahel lamavad politseinikud, mustkattega teed, jalgratastel kilkavad lapsed, külaplats uhke külakiigega (möödunud aegu veel meenutav piimapukk, mustavalgekirju lehm ja harva nähtav siniselt tossav bellaruss traktor) ja tore seltsielu. Sivilisatsiooniga ühendab meid igapäevaselt vaid internet, sest puuduvad meil poed, bussipeatused ja pangaautomaadid. Lapsi sõidutavad kooli uhked koolibussid. Niipalju siis lühidalt sellest, mida on ja mida pole. Sellest, keda on ja keda pole, nii lühidalt ei saa.

13 korda aastas ja iga ilmaga võib hommikul enne kella kuut kohtuda naisteparvega, kel vanust 20-69-aastat. Nimelt hommikul kell 6.00 on sünnipäevalapsel juba laud kaetud ja kuum kohv ootamas, et õnnitlejaid kostitada. Meil siin on kombeks käia sünnipäevalast hommikuti ülesse laulmas. Pidu on tempokas ja enamasti kahe tunniga läbi, kuna kõigi argiasjad tahavad toimetamist ja tööd tegemist. Tänavu saab iga naine omale sünnipäevaks päris oma laulu iseendast, mille viisijupp on pärit mõnest tuntud rahvalikust viisist ja laululuule ritta seatud oma uulememme poolt.

Uusi ilmakodanikke võetakse me külas vastu vaid hõbelusikal. Selle tarvis peetakse katsikuid, kus külarahvas tuleb hea-parem näpus uut ilmakodanikku kaema ning uuele külaliikmele kingitakse päris oma hõbelusikas, kus kõik taatumid peal.

Vana-aasta õhtul veidi enne keskööd koguneb kõik see rahvas külaplatsile, kus ilutulestiku saatel saab oma kuuma kalliga head uut aastat soovida. Siis võib taas sammud kodu poole seada tundega, et naabrite head soovid uude aastasse on tulnud südamest.

Jaanipäev algab vara ja kestab kaua. Lustliku meelelahutust teeme ise, millest menukaim on väikelaste võistlused, kus emmed-issid on rohkem pöördes toimuvast, kui põnnid ise, kes oma esimesi samme teevad. Healt peolt ei puudu kindlasti ka koos küpsetatud pannkoogid, grillliha, vahune koduõlu ning kõik muu hea, mis sahvrist kaasa haaratud või ahjus valmis küpsetatud ning ühisele lauale kantud.

Pööripäeval oleme jälle külaplatsil, nii noored kui vanad. Siin on meil juba väljakujunenud traditsioonid, kus ajame oma küla asja ja muu plära vahele teeme vaikuses ümber lõkke päripäeva kolm tiiru: esimese ajal mõeldakse, mida tahaks enda juures muuta ja mida saavutada, teine ring on pühendatud headele soovidele iga pereliikme ja kodu jaoks ning kolmanda tiiruga saadetakse head soovid laiali sõpradele, külale, Eestile ja kas või kogu maailmale.

Kui juhtub meie külla tulema kutsumata külalisi, siis on nad ennemalt juba kirbul, kui isegi aru saavad. Naabrivalve töötab hästi ning kahtlustäratav info liigub kiirelt majast majja. Üksteisest hoolivad pered annavad turvalise tunde ja mõnusa äratundmise, et just siin ongi parim paik maamuna peal, just kui Vanapagana seljataga, kus oma elu elada.

Selline see on, „ Meie Suursoo Küla“ Rae valla lõunaosariikides, miks me siin elame ja seda kohta armastame. Salapära ümber meie küla jagub veel ja veelgi ning ei puudu meilt nii kodukäijad kui ka omad nõiad.

Iira Piik ja Keiu Ruus-Lepp

---

Rakvere Teater koostöös Maalehega otsib sel suvel parimaid külasid ja Eesti sisu

Millist Eestimaad näed sina ja mis teeb ühest heast külast parima? Alati võib öelda, et oma küla on parim, kuid mis paneb sind sinna jääma? Kas on seal suvilaid, Soome saunu, lagunenud talumaju, uhkeid garaaže ja piimapukke või hoopis värvikaid naabreid, harrastussportlasi, imelikke põllukultuure või hoopis jaanitulesid, sünnipäevi, poe taga joomisi, karskusseltsi ja tantsurühma olenguid?

Saada meile lugu, veste või mälestus oma maailma parimast külast ja võimalusel lisa ka pilt. Kõik lood avaldame Rakvere Teatri kodulehel ning parimad palad jõuavad Maalehe veergudele. Teatri ja Maalehe kodulehtedele ilmub parimate külade kaart, nii et võib-olla just sinu õuele saabuvad suvel pealinna turistid ehedat ilu kaema. Etendusele tulles saad aga kaardilt vaadata, kas sinu teele jääb mõni parim küla.

Oma maailma parima küla kirjeldus või veste saada e-aadressil [e-mail] ja/või [e-mail].