Täna algab Võru folkloorifestival
“Võru folkloorifestivalil on hea renomee ka väljaspool Eestit, tung siia on päris suur nii eesti kui välisrühmade seas, selgi aastal tulevad välisrühmad Portugalist, USAst, Hollandist, Hispaaniast, Poolast ja Marimaalt,” tunneb Valner heameelt.
Ega ainult tantsita. Kindel koht kuulub festivalil teppo tüüpi lõõtsade võistumängimisele. Seda korraldatakse juba 1971. aastast alates, aga festivali algusaastatest saati kuulub see selle raamidesse.
“Võib olla ka natuke selle pika traditsiooni õhutusel on August Teppo kodukohas nüüd avatud ka lõõtsatalu, kus toimuvad ka mitmed festivaliaegsed kontserdid,”lisab Valner.
Muidugi on festivalipäevad täis kontserte ja ühismängimisi terves maakonnas.
Samuti festivali toimkonda kuuluv Maire Udras sõnab, et nad on oma festivalil eelistanud pärimustantsu. Eesti rühmad on selle mõttega juba harjunud, et pealavale eriti autoriloominguga ja CD-lt tuleva muusikaga ei pääse.
“Elav muusika ja tihe seos pärimuskultuuriga on peamiseks aluseks, et pääseda “päri(mu)stantsuaeda”,” märgib Udras, lisades, et nii nimetavad nad sel aastal Kandle aeda. Samas laadalaval on teretulnud ka autorilooming ja elav muusika pole sugugi kohustuslik.
Laupäevane tänavatants on üles ehitatud meelelahutusele , mida pärimustants ka suurepäraselt pakkuda suudab. Tähtis pole sammu puhtus, vaid rõõm ja kollektiivsustunne, mis sellest saadakse. Ühiselt tantsivad nii eestlased kui ka kõik välismaalt külla tulnud tantsurühmad. Samal hommikul toimub Võru linnas tantsuorienteerumine, kus on võimalik õppida just neid samu tantse, mis tänavatantsul tantsitakse.
Laupäeval toimub Võrus veel kodukohvikute päev ja mitmed tantsuorienteerumise punktid läbivad ka neid, kus kohvikukülastajad saavad vaadata tantsuõppimist ehk tantsu sündimise protsessi.
Udras kinnitab julgelt, et tänasest kuni 12. juulini muutub Võru tantsupealinnaks, kus kõrv kuuleb, silm näeb ja süda hüppab rõõmust.
