Hiiu Folgi kõige populaarsem loodusretk kujunes tänavu loodusjõududega mõõduvõtuks

Igasuvise pärimusmuusikapeo üheks oluliseks osaks on loodusretked, kus kogenud matkajuhtide kannul käiakse läbi saare populaarsed loodusväärtuslikud paigad. Kõige rohkem on tahtjaid alati Tiit Leito juhitud merematkadele, mis viivad huvilisi Hiiumaa laidudele - Saarnakile, Hanikatsile.

Tänavusele Hanikatsi retkele pani end kirja rekordarv- enam kui poolsada- inimest.

"Need umbes 40 inimest, kes vaatamata hommikul taevast tulnud ​vihmale, rahele ja äikesetormile otsustasid meresõidu Hanikatsi laiule ette võtta, ei pidanud seda kahetsema," kirjeldas retke Merle Kuris.

Kui kõige hullem torm oli muusikute Anu Tauli ja Tarmo Noormaa abiga Salinõmme sadama kuuris vaiksemaks lauldud, asuti Hanikatsi ehk Õunasaare poole kolme paadiga teele. Osa, algselt kaasa tulema pidanutest siiski loobus, sest vihm ja äkilised pagid ei teinud paati istumist sugugi lihtsaks.

Merel tuli trotsida laineid ja vihma, aga nii nagu retkejuht Tiit Leito ennustas, tuli Hanikatsi maja juurde jõudes päike juba välja.

Hanikatsi laiult lahkus viimane püsielanik Priidu 1964. aastal. Keskmiselt ongi laiul alati elanud kaks peret - 82 hektari suurune laid suudabki ära toita kõige rohkem 15-20 suud.

Lisaks merest saadud kalale ja laiul kasvatatule, andis laiuasukatele toidulisa ka nn "kosklamajandus". Et pesakohti enamasti kõigile ei jätku, munevad ühte pessa mitu kosklaema - kokku võib ühte pessa koguneda üle 30 muna. Kõigi nende väljahaudumine käib aga kosklaemale üle jõu, seega on kasulik mõlemale osapoolele, kui inimene osa mune ära korjab.

Laidu on kutsutud ka Hanikõrtsilaiuks. Nagu nii mõnigi teine laid, jäi ka Hanikatsi talvisele jääteele ja sobis hobuste puhkepeatuseks - seepärast ka kõrts kui tolleaegse liikluse korraldamise üks osa.

Hanikatsi on Eesti liigirikkaim saar, kust on leitud üle 400 soontaimeliigi. Seepärast on väga kurb, et kunagised puisniidud on taas kinni kasvanud ja laialehises salumetsas peituvad 300-aastased põlistammed ja -pärnad jäävad kiiremakasvuliste puude ja võsa varju.

Aga ehk on neil siiski veel lootust. Kuni leidub veel hoolivaid inimesi - selliseid nagu retkejuht Tiit Leito, kes on võtnud südameasjaks inimesi harida või kohalik mees Hendrik, kes praegu Hanikatsil vähemalt väikest ala niidetuna hoiab.

Pärast tundidepikkust võsast, angervaksa- ja harakputketihnikutest ning roostikust läbitungimist oleks ilmselt igaüks selleaastasest Hiiu Folgi matkaseltskonnast valmis Hanikatsi võsast puhastamisel käed külge lööma.