Noor mehhatroonik: siht tuleb seada tähtede poole
Tallinna Tööstushariduskeskuse vilistlane Roland Roman Puiestik (23) valmistub oma elu suurimaks väljakutseks. Vähem kui kahe nädala pärast sõidab ta Brasiiliasse, et võistelda mehhatroonikas ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2015.
Roland Roman, miks valisid Tallinna Tööstushariduskeskuses automaatiku eriala?
Kutseõppe valisin inimlikust loogikast. Tehnilistel erialadel ei piisa ainult teooriast, sageli on praktilised oskused isegi olulisemad. Ja kust mujalt praktilisi oskusi saab kui kutsekoolist.
Leian, et eriala peab olema hobi, kirg ja armastus. Ei ole mõtet tegeleda millegagi, mis ei meeldi. Ei ole mõtet õppida IT-d või juurat ainult hea palga pärast. Igal erialal tõusevad tippu ainult need, kes on oma ala tõelised fännid.
Milline on automaatiku olulisim omadus?
Kindlasti loogiline mõtlemine. See ei kehti ainult kitsalt tehnika erialade kohta, vaid ka elus üldiselt. Sageli tekitab vähene loogiline mõtlemine raskusi erialast arusaamisel ja erinevate lahenduste leidmine muutub vaevaliseks. Kindlasti on veel vaja huvi ja püsivust, sest õpingute alguses peab kiire arengu tagamiseks tegelema oma erialaga nii koolis, kodus kui ka tööl. Minu põhimõte on: kui sa ei saa öösel und, sest töö probleemid tulevad koju kaasa, siis vaheta töökohta. Kui aga sind vaevab unetus, sest sa ei saa aru, kuidas mingi detail süsteemi sobitub, siis oled leidnud õige ameti.
Meenutame natuke sinu õpinguid Tallinna Tööstushariduskeskuses. Kuidas õppetöö välja nägi?
Kolmveerand õppetööst oli praktiline ja lugematuid tunde tuli veeta õppelaborites ja töökodades. Sealt sain tugeva põhja ja vilumuse, mille baasilt saan ise edukalt edasi minna. Automaatika eriala eesmärk on saavutada insenerimõtlemine ning selleks tuleb tunda enamikke tehnilisi erialasid, alustades pneumaatikast ja lõpetades tööstusvõrkudega.
Minu lemmikõppeaine oli elektropneumaatika. Seda paljuski tänu õpetaja Tatjana Sidorenkole. Kuna minu õpetaja oli oma eriala tõeline fänn, siis lubas ta mul veeta tunde õppelaborites ja katsetada erinevaid süsteeme.
Kus sa praktikal käisid?
Minu praktika oli toiduainete tööstuses tööstusautomaatika programmeerimisega tegelevas ettevõttes. Praktikal tegelesin programmeerimisega. Õppisin, kuidas juhtida erinevaid kontrollereid ja muid elemente, mida kasutatakse Eesti tööstuses.
Paljud õpilased, kes praktikale lähevad ootavad lihtsa ja vähese töö eest suurt palka, tuntust ja tunnustust. Reaalne elu on aga teine. Loota palju raha lihtsa töö eest, on paraku väga naiivne. Tööandja tahab näha, et ta saab su peale olla kindel, sul on õpi- ja arenguvõime ja sa pead kinni oma lubadustest. Kõige selle valguses muutud sa iga päevaga ettevõttele väärtuslikumaks. Enesetõestamise aeg ei ole lühike, aga iga verstaposti tagant paistab ametikõrgendus ja palgatõus.
Kus sa töötad ja kuivõrd saad oma töös kasutada kutsekoolis omandatut?
Praegu töötan installeerijana Viking Security AS-is, Eesti kõige kiiremini arenevas turvaettevõttes. Kutsekoolis õpitu on minu töös asendamatu. Alates kõige lihtsamatest töövõtetest kuni signaaliteooria mõistmiseni põhineb kutsekoolis õpitul. Minu häid teadmisi ja oskusi on märganud ka tööandja, sest peale minu palkamist on meie firmasse praktikale võetud veel teisigi Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilasi. Heade praktiliste oskuste hindamine on üks meetod, kuidas püsime alati sammu võrra ees.
Vähem kui kahe nädala pärast lendad Brasiiliasse, et panna oma oskused proovile ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2015. Miks üks noor ja edukas automaatik võistleb mehhatroonikas?
Automaatika ja mehhatroonika on väga sarnased erialad. Mehhatroonik valmistab uusi tootmissüsteeme. Automaatik tegeleb pigem olemasoleva süsteemide hoolduse ja seadistamisega.
Tavaliselt võisteldakse mehhatroonikas paarides ja meie meeskond koosneb mehhatroonikust ja automaatikust. Mina, kes ma õppisin automaatikat, olen programmeerija. Mu paariline Johan Arus, kes õppis mehhatroonikat, on süsteemi kokkupanija. Meie erialad täiendavad teineteist. Koos oleme võistelnud nii Eestis kui Euroopas.
Kuidas end maailmameistrivõistlusteks ette valmistate?
Treenime Tööstushariduskeskuses viis korda kuus. Põhiliselt lahendame eelmiste aastate ülesandeid ja harjutame erinevaid situatsioone. Koos juhendajaga hindame oma töid ja arutame erinevaid lahendusi.
Milline on võistlusülesanne, mida Brasiilias lahendama peate?
Brasiilias võistleb meie erialal üle 30 meeskonna. Inimkeeli öeldes peame 22 tunni jooksul kokku panema neli töötavat tootmisliini moodulit. Täpsemalt koosneb võistlusülesanne kahest suuremast osast - mehhaanikast ja programmeerimisest. Mehaanilises osas tuleb kokku panna mutritest ja poltidest põhikonstruktsioon, sellele lisada andurid, ühendada elektrisüsteem ja pneumaatiline süsteem, seadistada andurid ja ajamid. Programmeerimises on vaja luua programm, mis juhib ajameid vastavalt andurite signaalidele ja inimese sisendile, näiteks nupuvajutus. Lisaks peab kogu süsteem töötama maksimaalse efektiivsusega, see tähendab, et saavutatud peab olema suurim tootmiskiirus ja täpsus ning madalaim energiakulu.
Kindlasti tuleb võistlus pingeline ja täis ootamatusi. Tegelikult me ei tea, mida võistlusülesanne endas sisaldab, kuid meie meeskonna suur tugevus ongi just kiire kohanemisvõime ootamatustega. Oleme põnevil, sest taolisel suurvõistlustel võtavad mõõtu parimad kutseõppurid üle maailma ja meil on võimalus nendega oma oskusi võrrelda. Kindlasti saame erialaselt väärt kogemuse. Elus on ikka nii, et kui tahad katusele saada, siis sea siht tähtedele poole. Nii tuleb ka erialaselt kasutada igat võimalust, et kuuluda tippspetsialistide hulka.
Kas teadsid, et …
11.-16. augustini toimuvad Brasiilias Sao Paulos ülemaailmsed kutsemeistrivõistlused WorldSkills 2015, kus ligi 50 riigist panevad oma oskused proovile 1200 kutseõppurit. Nende seas on ka üheksa vaprat Eesti noort, kes võtavad mõõtu mehhatroonikas, restoraniteeninduses, maastikuehituses, plaatimises, veebidisainis, IT-s ja tisleritöös. Noorte osalemist rahvusvahelistel võistlustel koordineerivad Sihtasutus Innove ning Haridus-ja Teadusministeerium.
