Lääne-Virumaa loomatauditõrje komisjon: ametkondade käitumine on adekvaatne ja operatiivne

Lääne-Viru maavanem Marko Torm kutsus neljapäeval kokku maakondliku loomatauditõrje komisjoni, et veterinaar- ja toiduameti kohaliku büroo juhtimisel arutada komisjoni liikmetega tekkinud olukorda maakonnas ja hinnata maakondlikku valmisolekut edasiste võimalike haiguskollete tuvastamisel.

Kohtumisel viibisid Päästeameti-, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu-, Keskkonnaameti-, AS Eesti Teede-, Veterinaar- ja Toiduameti-, Rakvere Jahindusklubi-, Kaitseliidu- ja Maavalitsuse esindajad. Omapoolse teabega panustasid lisaks maakonna suuremate seakasvatajate esindajad, sealhulgas Urmas Laht, Timo Vunder jt. Aktiivselt osalesid ka Sõmeru-, Rakke-, Tamsalu ja Vinni vallavanemad.

Nõupidamisel analüüsiti eri ametkondade rolli ohu korral ja Aafrika seakatku nakkuskolde likvideerimisele reageerimisel.

Hinnates esmaspäeva õhtul Rakke vallas kinnitust leidnud Kamariku küla katkukollet ja sellele reageerimist tõdeti, et ametkondade käitumine oli adekvaatne ja operatiivne.

Olukord neutraliseeriti Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku büroo eestvedamisel oma jõududega mõistliku aja jooksul. Väljas olid hoiatavad sildid, loomad hukati ning viidi AS Vireeni loomsete jäätmete töötlemiseks. Loomalaut desinfitseeriti ja meediale jagati operatiivselt informatsiooni toimuvast.

Põhiküsimused olid koosolijatel siiski seotud võimalike uute nakkuskollete, nendele vajaliku reageerimisvõimekuse ja kehtestatavate tsoonipiirangutega. Kuidas käituda ühe või teise seafarmi puhul, millised on käitumisjuhised Veterinaar- ja Toiduametil ja kuidas ning milliste kanalite kaudu kaasatakse partnereid, nii riiklikke organisatsioone, vabatahtlikke kui teenusepakkujaid erasektorist.

Tõdeti, et iga katkukolde tuvastamise puhul suurfarmis on vaja hinnata kohapealset olukorda ja lähtuvalt farmi suurusest, sh sigade arvust, ruumide liigendatusest ja juurdepääsust rakendatakse sobilikke meetmeid. Täiendavalt olid kõnealusteks teemadeks ka nakatunud sigade surmamine ja hävitamine ning selleks võimalikud viisid. Üldine arusaam oli, et eeskätt suurtes farmides toimuda võivad õnnetused panevad proovile maakondliku võimekuse olukorrale parimal moel reageerida. Olukorras, kus suurematel seapidajatel/farmidel on bioohutusnõuded heal tasemel täidetud, ei ole ka nemad kaitstud infekstiooni levimise ja haigusnähu ilmnemise eest.

Veterinaar- ja toiduameti kohaliku büroo juhataja Jüri Gustavson andis kõikidele osavõtjatele ka detailse ülevaate terves Eestis Aafrika seakatkuga toimuvast ja Lääne-Viru maakonda puudutavatest tsoonipiirangutest. Üheskoos arutleti selle üle, millist mõju ja kui pikaajalist ühed või teised piirangud kogu seatootmissektorile ja sellega seotud sektoritele avaldavad.

Kõik osavõtjad nõustusid, et kõige olulisem on ühtne infoväli, pidev ja jätkuv selgitustöö avalikkusele ja ennetusmeetme ulatuslik rakendamine nii eraisikute kui valdkonnaga seotud inimeste poolt.

Ühe olulise otsusena võeti komisjonis vastu ka seapidajate suunamine nn pääste- ja reageerimisplaanide koostamisele, arvestades oma tootmise eripära. Päästeameti hinnangul tagab see kriisisituatsioonis oluliselt paremad lähteandmed ja võib oluliselt kiirendada katkukolde neutraliseerimist.