Jan Kaus: Alati ei ole keegi süüdi

Palun alustuseks siinse kolumni lugejatelt vabandust. Mu ülesandeks on ju kirjutada huvitavatest kultuurisündmustest, aga sel korral juhin jutu mujale, sest mõtted keerlevad juba mõnda aega Eesti ühiskonnas toimuva juures. Tõsi, kui lähtuda käsitlusest, et kultuur pole mitte ainult või ennekõike kultuurisündmused, vaid see õhkkond, kus sündmused aset leiavad; et kultuur tähendab ühiskonna meelelaadi ja vaimuseisu, siis ma väga teemast välja ei lähegi.

Mitte et tahaksin nüüd hakata lisama jõulisi kommentaare üha vihasemaks kiskuvale pagulasdebatile. Kuulun vist sellesse vähemusse, kes ei taha hästi pooli valida, vaid neid hoolikalt kuulata, seda enam et valiku tegemine tundub päev-päevalt üha lõplikum, vastaspoolt välistav.

Eesti rahva säilimise nimel toimuv vaimne võitlus on lahutamas sedasama rahvast ühendusteedeta tükkideks – paradoks, mis käib mulle üle jõu ja mõistuse.