EP tahab piirata kloonitud loomade järglaste importimist

Teisipäeval toimunud hääletusel täiendas Euroopa Parlament esialgset Euroopa Komisjoni kloonimise keelu ettepanekut ja soovib keeldu laiendada nii põllumajanduslikul eesmärgil loomade kloonimisele, nende järglaste ja järglastest tehtud toodete turulelaskmisele kui ka selliste loomade ja nendest saadud toodete importimisele.

Kloonloomade kõrge suremus kõikides arengufaasides on oluline eetika ja loomade heaolu probleem ja keelu kohaldusala tuleks laiendada kloonloomade aretusmaterjalile, kloonloomade järglastele ja nende järglastelt saadud toodetele, leiavad saadikud.

"Loomade heaolu peab selles küsimuses olema prioriteetsel kohal. Seejuures pean õigeks, et kloonimist lubatakse teaduslikel eesmärkidel, mis muuhulgas võimaldab edasi arendada meetodeid, mis kloonimisest tulenevaid riske loomade heaolule vähendavad," ütles Urmas Paet.

Importimist kolmandatest riikidest tohiks lubada ainult juhul kui kaasasolevatest impordisertifikaatidest nähtub, et imporditavad loomad ei ole kloonloomad ega nende järglased. Samuti tuleks keelata aretusmaterjali ning loomse päritoluga toidu ja sööda importimine kolmandatest riikidest, välja arvatud juhul kui kaasasolevatest impordisertifikaatidest nähtub, et need ei ole saadud kloonloomadelt ega kloonloomade järglastelt.

Saadikud viitavad Euroopa Toiduohutusameti 2008. aasta arvamusele loomade kloonimise kohta, milles leitakse, et märgatava osa kloonide tervis ja heaolu olid kahjustatud, sageli tõsiselt ja surmavalt. Sellise meetodi madal tõhusus (veistest tiinestub 6–15 % ja sigadest 6 %) tähendab seda, et ühe klooni saamiseks on vaja siirdada kloonembrüo mitmele asendusemasloomale. Lisaks põhjustavad klooni väärarengud ja ebatavaliselt suured järglased sünnitusraskusi ja sünnieelset surma.

Saadikud viitavad samuti tarbijauuringutele, millest on näha, et enamik ELi kodanikke on kloonloomadest ja nende järglastest saadud toidu tarbimisele kindlalt vastu ja taunib põllumajandusloomade kloonimist loomade heaolu ja eetikaga seotud üldiste probleemide pärast.

Parlamendi poolt ettepanekusse sisse viidud parandused muudavad õigusakti direktiivist, mis nõuaks vastavaid siseriiklikke õigusakte, määruseks, mis on liikmesriikides otsekohalduv.

Parlament laiendas samuti keelu kohaldusala kõikidele põllumajandusloomade liikidele. Euroopa Komisjoni esialgse ettepaneku kohaselt oleks keeldu kohaldatud veistele, sigadele, lammastele, kitsedele ja hobuslaste liiki kuuluvatele põllumajandusloomadele.

Raportöörid alustavad nüüd ELi Nõukoguga läbirääkimisi, et õigusakti lõplikus versioonis kokkuleppele jõuda.