Metsamaa hind sõltub puistu olukorrast
Ostja hindab kõige väärtuslikumaks raieküpset okaspuumetsa sellisel kinnistul, kuhu ta pääseb raske metsatehnikaga aasta ringi ligi ning ei ole takistusi lageraiele.
Ostja vaatab eelkõige puistu koosseisu
Metsa ja metsamaa hindamisel arvestatakse puistu koosseisu, kasvava metsa mahu, keskmise tihumeetri hinna, kasvukohatüübi ja puistuta metsamaa hinnaga.
Potentsiaalne ostja pöörab tähelepanu sellele, milline on puistu koosseis, kui palju on kinnistul raieküpset metsa, missugune on kinnistu reljeef, kuhu saaks rajada laoplatsi, millised on juurdepääsuvõimalused. Kokkuvõtvalt pöörab ostja suurt tähelepanu vaid sellele, mismoodi kinnistul kasvav mets rahaks teha.
Kui üldjuhul kattub elukondliku vara hindamisel turuväärtus kokkulepitud ostu-müügisummaga või erinevad need vähesel määral, siis põllu- ja metsamaa puhul võib turuväärtuse ja ostu-müügisumma vahel olla erinevus märksa suurem.
Piiranguvööndis on keelatud muude tegevuste kõrval puhtpuistute kujundamine, energiapuistute rajamine ja uuendusraie. Metsaga kaetud kinnistu võib asuda ka hoiualal. Sellise kinnistu ostja peab teadma, et hoiualal on metsaraie keelatud, kui see rikub kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning seab ohtu sellel kinnistul olevate liikide säilimise. Kaitsealal on lubatud vaid kujundusraie.
Erinevad kitsendused ja piirangud võivad vähendada metsa väärtust mõningatel juhtudel rohkem kui 50%.
Metsaomanik olla on uhke, ent omanik on kohustatud jälgima metsa seisundit, kaitsma seda kahjurite ja haiguste eest, tõkestama tulekahju tekkimist, majandama säästva kasutamise põhimõtetega ja uuendama vastavalt õigusaktidele. Lubatud on uuendusraie, hooldusraie, valikraie, trassiraie, raadamine ja kujundusraie.
Metsamajandamiskava annab hea ülevaate
Ülevaate saamiseks ja metsa vajaduste väljaselgitamiseks oleks vaja tellida metsamajandamiskava.
See dokument annab ülevaate, kui palju on katastriüksusel kasvavat metsa ja mis seisukorras see on, kuidas ja milliste võtetega eri metsaosi majandada, missuguseid puid katastriüksusel lubatakse maha raiuda, milline peaks olema maaüksusel asuv mets pärast mis tahes raiet, kas maharaiutud metsa asemele tuleb istutada uus või lubatakse metsa looduslikku uuendamist.
Metsamajandamiskava oleks mõistlik tellida tegevusloaga metsakorraldusettevõttelt. Kui metsamajandamiskava on koostatud, kantakse andmed ka avalikku metsaregistrisse ja need on kõigile internetist kättesaadavad.
Omanik saab oma soovi järgi majandada
Metsamajandamiskava kehtib kümme aastat. Olemasolev metsamajandamiskava ei mõjuta vara turuväärtust kinnisvarahindaja koostatavas eksperthinnangus. Metsamajandamiskava olemasolu ei ole hinda kergitav argument, sest kava ei muuda vara olemust, seda saab suhteliselt odavalt tellida.
Kümme aastat tagasi koostati metsamajandamiskavasid riigihankena, mistõttu võis toonastes kavades olla info subjektiivne. Praegu saab metsaomanik ise kava tellida vastavalt oma eelistustele.
Kompetentse ja usaldusväärse metsahindaja leiab kinnisvarahindaja või tuttavate soovituste kaudu. Samuti võib spetsialisti leidmiseks pöörduda metsaühistu poole. Usaldusväärne spetsialist on kindlasti pika töökogemusega ning omab metsakorraldaja või metsanduse konsulendi tunnistust.
Finantsaruannete jaoks üldjuhul metsahindamist ei tellita, sest mets on siiski vara, mis võib kiiresti hävida ning mida on võimalik ruttu maaüksuselt kõrvaldada. Metsahindamise tellib omanik, mitte ostja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Maharaiutud metsaga maa-alad on väheatraktiivsed ning sellist vara ostavad üles vähesed.