Hiidlaste taluvuspiir: saare peale kokku 2–3 hunti
Kas seda arvu aktsepteerib ka suurkiskjate kaitse ja ohjamise töörühm ning kuidas ülejäänud metsast kätte saada, jäi veel lahtiseks, kirjutab Hiiu Leht.
Maavanema Riho Rahuoja kokkukutsutud hunditeemalisel ümarlaual osales ka keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar. Ka tema rõhutas, et huntide arv saarel on ületanud Hiiumaa sotsiaalse taluvuspiiri ja see piir tuleb kokku leppida.
Keskonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil esitles tabelit, kus kirjas, et aastatel 2011, 2013 ja 2014 sündis Hiiumaal igal aastal üks pesakond hunte, aastatel 2011–2014 anti välja 21 küttimisluba ja kütiti 14 hunti, seega kasutamata on jäänud seitse luba.
Männil nentis, et saarte huntide panus Eesti hundiasurkonna seisundi hoiul on väike ning saartel on eriolukord, kuna siit ei saa noored hundid lahkuda. Samas leidis ta, et hundid kui liik peaks saartel siiski säilima, säilitades ka potentsiaalse järelkasvuvõime: see tähendab, et saarele jääks peale jahihoo aega kaks-kolm hunti. “Oleme kokku leppinud, et saarel on hunte liiga palju ja nüüd peame mõtlema sellele, kuidas lisaks metssigade arvukusele viia kiiresti alla ka huntide arvukus Hiiumaal,” võttis maavanem Riho Rahuoja ümarlaual räägitu kokku.
Jahimees Rein Urman soovis, et Männil annaks ümarlaual välja öeldud seisukoha, et saarele piisaks kahest-kolmest hundist, edasi ka suurkiskjate kaitse ja ohjamise komisjonile. Just sellelt komisjonilt peab tulema vastav otsus, et hundi arvukuse reguleerimiseks saaks küttimisload välja kirjutada.
