Hoidisekonkursi võitjat inspireerisid värvid
Carina Kukk on 23aastane Tallinna neiu. Ta elab kortermajas, käib tööl südalinnas ning puu- ja köögivilju ostab peamiselt turult. “Minu peres on moose ja muid hoidiseid siiamaani teinud enamasti vanaema. Ma olen varem aidanud vahetevahel näiteks moose teha, aga hoidiseid (ja sellises mahus) tegin alles sel aastal esimest korda,” jutustab Carina.
Oma kogemuse ja ea poolest erineb Carina varasemate Maalehe hoidisekonkursside võitjatest tublisti, sest enamasti on tegu olnud suurte kogemustega hoidisemeistritega. Kuid arvatavasti pole siin mängus ka algaja õnn, sest Carina lähenemine hoidistamisele on väga asjatundlik ja see on tema jaoks päris loominguline tegevus.
Nädal enne Maalehe hoidisemessi jalutas Carina turul ja tundis rõõmu värvikirevatest sügisandidest, millest letid praegu lookas on. Just see värviküllus andiski talle inspiratsiooni kõrvitsahoidise valmistamiseks. “Kuldkollane muskaatkõrvits, mille kõrval erk-
oranžid astelpajumarjad, tekitasidki mulle idee need kaks komponenti kokku panna. Et ka Maalehe hoidisekonkursil olid tänavu teemaks kõrvits ja kurk, otsustasin timmida sellise hoidise, mida maksab ka konkursile saata,” meenutab Carina ning ütleb, et hoidiste tegemine oli talle justkui uus ja huvitav eksperiment.
Kui endal aeda ei ole
Tavaliselt tehakse palju hoidiseid just nendes peredes, kel on endal aed, sest aiasaadused tuleb ju kuidagiviisi tallele panna. Carina peres tuleb aga kõik aiasaadused osta, ning seetõttu lähtutakse retseptist ja tuuakse toorained poest või turult.
Carina sõnul on viimasel ajal tema huvid justkui muutunud ning ka sõprade hulgas on päris moeasjaks saanud toiduvalmistamine ning retseptide proovimine. Ka mooside ja köögiviljahoidiste tegemine on päris popp. Üpris põnev on uusi retsepte välja mõelda ja katsetada.
Enne kõrvitsahoidise tegemist pidas Carina natuke nõu ka vanaemaga ja sai enda sõnul temalt ka mõned nipid. Enamjaolt tehakse kõrvitsast kas salatit või valmistatakse sellest püree, mida siis edasi kas supiks, moosiks või lisandiks tuunitakse.
Carina otsustas aga seekord kõrvitsa hoopiski riivida, et säiliks selle viljalihale omane tektstuur. Muskaatkõrvitsa kaunis värv säilis ka keetmisel ning seda toetas veel ka astelpaju oranž värvus. “Pidasin aru, kas astelpajumarjade seemned peaks kuidagimoodi eemaldama, aga maitstes tundus, et need ei sega, vaid lisavad omakorda justkui uut nüanssi juurde,” selgitab Carina.
Asjatundjad arvavad
Põltsamaa Felixi tehnoloog Pille Riin Rimmel kommenteeris seda hoidist maitstes, et kaunis värv ja mõnus tekstuur tõmbasid kohe tähelepanu, kuid ka maitsed olid peaaegu täiuslikult paigas, nii magus kui hapu, ning ka vürtside lisamisega oli hästi märki tabatud.
Carina jutustab, et sel aastal on ta lisaks kõrvitsatele ja kurkidele kõige rohkem kokku puutunud õunte hoidistamisega.
Eks olnud tänavu kohati hea õuna-aasta ja sõprade kaudu sai kohale toodud suurem laar õunu, mida siis üheskoos mahlaks pressiti.
Asjaolu, et Maalehe hoidisekonkursi võit läks väga noorele hoidisemeistrile, on märk sellest, et hoidistamine on ka noorema põlvkonna hulgas popiks muutunud, ja need ajad, mil kodune moositegu ning köögiviljade hoidistamine kippus unarusse jääma, on möödas.
Kel endal kõrvitsa-astelpajulisandi tegemiseks pealehakkamist ei ole, peab ootama järgmise hooajani, mil Põltsamaa Felix selle hoidise oma kaubamärgi all purki paneb.
