Kuna kokanugasid on eri suurusega, oleks hea enne ostmist seda ka käes hoida, sest nuga on nagu käe pikendus ning peab kätte hästi sobima. Heal kokanoal on tasakaalupunkt käepideme ja tera ülemineku kohas. See tähendab, et pannes noa lapiti sõrme peale kohas, kus tera ja käepideme ülemineku koht, ei tohi noa kumbki pool alla vajuda. Õige kaalujaotusega nuga teeb hakkimise tunduvalt vaevatumaks ega väsita kätt.

Kokanuga ei tohi pesta nõudepesumasinas. Pärast kasutamist loputage nuga kraani all vähese nõudepesuvahendiga, kuivatage ning pange oma kohale. Üks paremaid nugade hoidmise kohti on magnetliist.

Kokanuga on kõige parem teritada terituspulgaga. Hoides terituspulka käes, vestke noaga piki pulka vaheldumisi noa kummaltki poolt, hoides noa tera terituspulga suhtes 20kraadise nurga all.

Terituspulgaga saab nuga regulaarselt teravaks teha, aga kui tera on päris nüriks muutunud, peab otsima koha, kus seda käial teritada saab.

Üldiselt on kokanuga mõeldud nii toiduainete lõikamiseks kui hakkimiseks. Kui aga hakkimist on köögis veidi rohkem ning erilised lemmikud on vokiroad, võiks soetada laia õhukese teraga Jaapani või Hiina kokanoa. Sellise noa tera on lai, ja et toiduained kipuvad hakkides tera külge jääma, on idamaa kokanugadel tera alumises osas väikesed lohukesed. Need on vajalikud selleks, et hakitava toiduaine ja tera vahele pääseks õhk ning toiduaine eralduks tera küljest paremini.

Allikas: Andrues Vana, “Kuidas kokata”