Piima hind ei kata juba enam kui aasta tootmiseks tehtavaid kulutusi

Homme, 3. novembril toimuv Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPPK) Piimafoorum 2015 toob Tartusse ligi 200 piimatootjat. Foorumil antakse ülevaade maailma piimaturu suundumustest, räägitakse meetmetest turukriisi mõjude leevendamiseks, analüüsitakse Eesti piimanduse konkurentsivõimet ning tutvustatakse koja tellimusel valminud toiduainete tarneahela ebaausate kauplemistavade analüüsi.

„Eesti piimandust on rohkem kui aasta jooksul raputanud tõsine turukriis, mis on viinud lehmade arvu ja tootmise vähenemiseni. Keerulise turuolukorra mõjusid süvendavad viimase kolme valitsuskoalitsiooni otsused, mis on Eesti põllumajandustootjate taskust kahe aasta jooksul võtnud juba 47,6 miljonit eurot üleminekutoetusi ning tuleva aasta riigieelarve eelnõu järgi kavatseb valitsus veel 21,5 miljonit eurot kodumaise toidutootmise arvelt kokku hoida,“ ütles EPKK piimatoimkonna esimees Jaanus Murakas.

„Kuigi Euroopa Liit ja valitsus on lubanud anda piimatootjatele vähesel määral kriisiabi, on riigikogul riigieelarve kaudu veel võimalik korrigeerida valitsuse plaane üleminekutoetuste osas ja näidata, et põllumajandustootmisel on tulevikus potentsiaali riigi jaoks olulise majandus- ja ekspordiharuna,“ lisas Murakas.

„Peame jätkuvalt otsima võimalusi ühistegevuseks, piima paremaks väärindamiseks, uute turustuskanalite leidmiseks ning toiduainete tarneahelas ebaausate kauplemistavade vastu võitlemiseks, kuid olukorda saab praegu leevendada kriisiabi kiire väljamaksmine selle aasta lõpus ja uue aasta alguses ning üleminekutoetuste näol antav selge signaal piimatootjatele, et tootmisega on mõtet jätkata,“ selgitas EPKK juhataja Roomet Sõrmus.

Foorumil esineva Euroopa juhtiva piimaturu analüütiku Christophe Lafougere hinnangul on turukriis tingitud neljast peamisest põhjusest: piimapulbri impordi drastiline vähenemine Hiinas, Venemaa impordikeeld, piimakvootide kadumine Euroopa Liidus ja USA dollari järsk kallinemine. Tema sõnul on EL eksportöörid suhteliselt kiiresti leidnud oma toodetele uued turud, kahjuks küll madalamatel hinnatasemetel, ja turuhindade taastumist võib oodata alles järgmise aasta teisel poolel.

„Eesti põllumeeste olukorra muudab lisaks halvenenud turukonjunktuurile keerulisemaks piimatootjate otsetoetuste langus pea 40% võrra kahe aasta jooksul alates 2014. aastast,“ lisas Sõrmus.

Piimatootjate seis on jätkuvalt äärmiselt keeruline. Piima hind ei kata juba alates möödunud aasta augustist tootmiseks tehtavaid kulutusi, investeeringutest rääkimata. Viimase 15 kuu Eesti piimatootjate kogukahju piima müügist ulatub juba 58 miljoni euroni ja turuolukorra märkimisväärset paranemist lähiajal ei paista.

Euroopa Komisjon on tänavu veebruaris Eesti piimatootjaid abistanud 6,9 miljoni euroga, kuid Eesti valitsus jättis omapoolse osa toetusele lisamata. Piimatootjatel on lootus veel sellel aastal saada ligi 8 miljonit eurot Euroopa Liidu ja siseriiklikku abi summadest. Tuleva aasta riigieelarvesse on erakorraliselt kavandatud vaid 4,6 miljonit eurot, mis tuleks tootjate hinnangul aasta alguses võimalikult kiiresti välja maksta kriisiabina.