Tõeline šamaanlik maaelupoeesia

Lauri Sommeri “Kunagi“ on kohaluule; argine ja šamaanlik silm ühinevad ning avavad toda ilusat müstilist Eestit, mis on kuskil veel olemas.

Lauri Sommer on viimase paarikümne aasta üks põnevamaid ja olulisemaid poeete mu jaoks. Säärane poolšamaan. Ma ei tea, kas ta ise tihkaks/tahaks end üldse šamaaniks nimetada, see on talle äkki kuidagi liiga suur või püha asi...

Elab Sommer kesk metsi kuskil Võrumaal Räestu külas, see võib muidugi olla ka kirjanduslik fiktsioon (vt “Räestu raamat”, 2012 – tegelt on kõik muidugi päris!). Ja “Kunagi” on tema viies luulekogu, aga eelmisest on möödas juba ... seitse aastat? Vahepääl on Sommer ilmutanud koha- ja eluloolist proosat, saanudki sääraseks loorääkijaks-heietajaks, kõige paremas mõttes.