Taliodra võit tuli Aivar Treibergile juba esi­me­sel võistlusel

Harjumaal Kostivere kandis tegutseva osaühingu Naeris omanik Aivar Treiberg
on taliodra entusiast. Võistluspõllult suutis ta välja võluda rekordilise, tolle põllu teoreetilisele ligilähedase saagi – 12,2 tonni hektarilt.

Tooreks saagiks mõõtsid kohtunikud sügise hakul 12,9 tonni hektari kohta. “Põllul näitas niiskusemõõtja vilja niiskusesisalduseks 19,4 protsenti,” selgitas Treiberg toona Maalehele ning ütles, et tema valemi järgi võiks kuiva vilja tulla 11,4 tonni kanti hektarilt. Tuli aga 1,2 tonni enam. Taliotra kasvatas mees tänavu kolmandat aastat ja alati on saak olnud üle 8 tonni hektarilt.

Sort, mis võidu tõi, oli ’Meridian’ ning põllu suurus 21,5 ha. Külv oli tehtud 31. augustil 2014. Mullu sügisel tegi Treiberg haigustõrje, et taim talve üle elaks.

“Kõik oleneb taimedest,” teab Treiberg rääkida. “Nõrkadele taliodra taimedele saab tavaliselt saatuslikuks kõikuvate temperatuuridega märtsikuu.”

Tänavu sügisel tehtud taliodrakülv näeb praegu väga hea välja. “Kartsin, et põud võib liiga teha, aga õnneks pole seda juhtunud.”

Põld, millest jutt käib, on mulla lõimise ja kalde poolest samasugune nagu too, mis tänavu võidu tõi. Rähkne paepealne muld endise fosforiidikaevanduse kõrval on kõrge fosfori- ja kaaliumisisaldusega ning agrotehniliseltki on kõik eelmise aastaga sarnaselt tehtud. “Sõnnikut panin ka täpselt sama palju,” ütleb teraviljakasvataja.

Seda, kas taliodrapõlluga järgmisel aastal võistlustulle minnakse, Treiberg veel ei ütle. Sest kõik sõltub taimedest, sellest, milline talv tuleb ja kuidas nad vastu peavad. “Võistlema on mõtet minna võidu peale. Olen teinud kõik, et võit võiks tulla, aga kunagi ei tea ju ette.”

Taliviljade osakaal osaühingu Naeris põldudel on 80 protsendi ümber.

Arvestades teadlikkuse kasvu, uusi tehnoloogiaid ja sorte ning kliimasoojenemist, pakub Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur ja viljelusvõistluse ekspert Peeter Viil, et tulevikus on talioder Eestis laialt levinud ja hea saagikusega kultuur. Eriti hea on teadlase sõnul taliodra olukord ning saagipotentsiaal Põhja-Eestis, Läänemaal ja saartel.

HINNANG

Jaanika Mirka Syngenta Eesti esindaja

Talioder andis maailmatasemel saagi

Naeris OÜ ja Aivar Treibergi tulemus – taliodra saak 12,03 t/ha – väärib märkimist seda enam, et ei jää oluliselt alla maailmarekorditele – 1989. aastal saadi taliodra rekordsaak 12,2 t/ha, mis purustati tänavu 13,8 t/ha saagiga Uus-Meremaal.

Syngenta Hyvido ühisnime all tuntud hübriidodra sordid on levinud nii maailmas kui Põhja-Euroopas, püsinud maailma soovitusliku listi tipus ja näidanud väga häid saagitulemusi.

Kuigi taliodrakasvatus Eestis on küllalt suure riskiga – karm talv võib taimedele palju kahju teha –, on viimased talved seda siiski soosinud ja tundub, et suur saagikus kutsub üha rohkemaid põllumehi taliotra kasvatama. Suvi- ja taliodra saagivahe võib olla kahekordne. Viimase eeliseks on, et saak saab varakult koristatud ja ei teki saagikadusid sügiseste vihmade tõttu. Küllap on julgustuseks olnud ka Põhjamaade positiivsed kogemused.

Kuna talioder annab suuri saake, on vajalik kahekordne kasvu reguleerimine – ikka selleks, et taimed suure saagi juures püsti püsiks ja saak põllult kätte saadaks. Hea lahendus on esimene pritsering kasvuregulaatoriga Moddus Start (soodustab võrsumist ja tugeva juurestiku arengut, parandab toitainete omastamist ja sellega taimede talvekindlust, tugevdab kõrre alumist osa) puhmiku kujunemisest kuni kõrsumise alguseni, ja teine ring juba tuntud Moddus 250ga, mida on kasutatud ka võistluspõllul.

Kuna taliotra saab varakult koristada, on haigustõrjel sobivaks lahenduseks ka strobiluriine sisaldavad fungitsiidid. Need hoiavad lipulehe kauem rohelisena, pikendades selle võrra küll saagi valmimise aega, kuid suurendavad ka saagikust. Alternatiiv võistluspõllul kasutatule oleks olnud ka näiteks Amistar Xtra, katsed Inglismaal näitavad Amistar Xtra kasutamisel keskmiselt kümme protsenti suuremat saagikust. Amistar Xtra kaitsev toime kestab kuni neli nädalat.