Uustulnukas Alar Mutli ei osanud ise rüpsirekordist mõeldagi
Raplamaal asuva Suure-Jüri talu peremees Alar Mutli märkas küll, et tema talirüpsipõld näeb tänavu eriti ilus välja, kuid rekordsaagist või viljelusvõistlusest ta isegi ei mõelnud.
“Võtsin seda kui ilusat rüpsipõldu,” tunnistab Alar Mutli. Viljelusvõistlusel ta varem osalenud ei olnud ega oleks läinud ennast nüüdki pakkuma, aga Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI)vanemteadur Peeter Viil ütles, et väga ilus saak on peal, ja tema selle rüpsipõllu võistlusele üles andiski.
Koristades selgus, et saaki tuli Mutli talirüpsipõllult 3,6 tonni hektarilt. Eelmine rekord pärineb 2011. aastast Urmas Uustalu põllult ja oli 2,9 tonni hektarilt.
Kuigi Alar Mutli oli talirüpsiga ainus osaleja, ei vähenda see tema võidu tähtsust – seda tänu silmapaistvale rekordile.
Talvekindel ja varane
Mutli kasvatab sorti ‘Largo’, mis on levinuim talirüpsi sort Eestis. Oma seemne saab Mutli Baltic Agrost, samuti väetise ja taimekaitsevahendid ning saagi müüb ka sinna.
Talirüpsi kasvatab Mutli viiendat aastat, alustas kohe koos rapsiga – umbes kolmandik kahe õlikultuuri maast on alati rüpsi all olnud. Eelmisel aastal oli seda 26 hektarit, tänavu 31.
Rüpsi eelis on talvekindlus. Lisaks on rüps teistest viljadest märksa varajasem, saak koristatakse enamasti juba juuli lõpus. “Saab kombainid ja kuivati proovile panna,” nimetab Mutli varajase saagi plussi.
Talupidamise kahekümne aasta jooksul on maaülikooli agronoomiharidusega Alar Mutli pühendunud üksnes põllukultuuride kasvatusele. Alustas kaheksal hektaril, nüüd harib sada korda suuremat maad. Kasvatab lisaks rapsile-rüpsile nisu ja otra ning ka oa võttis sel aastal
juurde.
Lisaks tavapõllundusele tegeleb Mutli umbes veerandil maast ka mahepõllundusega – kasvatab kaera, rukist, hernest ning tänavu proovis kanepi õlikultuuri. Ka maheviljad kasvasid kenasti.
Põllumehena meeldib Alar Mutlile katsetada, ja mitte ainult seda, kuidas mõni vili või selle uus sort põllul kasvab, vaid ka, kuidas see meie põllumajandusmudelis ennast ära tasub. Nõnda on tal huvitav võrrelda põllundusviise. Näiteks on ta kogenud, et mahepõllundus sõltub ilmaoludest rohkem, intensiivpõllunduses leevendavad väetised ja taimekaitsevahendid ebasoodsa ilma mõju.
Raskeid aegu olnud ennegi
Tänavu on räägitud katastroofist põllumajanduses, eelkõige loomakasvatuses. Mutli sõnul ei mäleta paljud seda, aga teraviljakasvatus elas raskeima aja läbi kaks aastat tagasi. Siis kukkus söödanisu tonnihind 200 eurolt 112-le.
“Teraviljakasvatajatel olid ka siis ju kombainid ja traktorid ostetud, laenud tuli maksta,” võrdleb Alar Mutli loomakasvatajatega.
“Meie elamegi juba uues reaalsuses. Uus hind ongi uus reaalsus, me oleme sellega harjunud. Piimakarjakasvatajad saavad uue reaalsuse kätte ja korraldavad ennast ümber. Ükskord turg niikuinii taastub ja hind hakkab jälle tõusma.”
Ainukese talirüpsipõllu esitas sel aastal viljelusvõistlusele Alar Mutli. Suure-Jüri Seemnekeskuse 26,4 ha suurune põld asus Kuusikul Tõrma külas. Rekordsaak 3,6 t/ha saadi talirüpsiga ’Largo’.
Alar kasvatab talirüpsi ja -rapsi mitmendat aastat ning on nende kultuuride saagiga olnud rahul ka siin, Kuusikul, mis on üks külmemaid paiku Eestis.
Viimased talved on talirapsi- ja -rüpsikasvatajaid hoidnud, külm pole põldudele liiga teinud. Õpitud on õigel ajal kasutama kasvuregulaatoreid ja taimekaitsevahendeid. Võistluspõllu talirüps kasvas tavapõllul ning sai sama taimekaitse ja väetamise programmi mis taliraps, ainult väetist anti vähem, N 92 kg/ha. Lisaks sai põld mikroväetisi Ruter AA 2 l/ha ja Trafos Mg Mn Fe B 2 l/ha. Insektitsiidina kasutati esimesel pritsimisel Proteus ODd 0,7 l/ha koos fungitsiidiga Tilmor 0,8 l/ha ja kasvuregulaatoriga Deflan Plus 0,7 l/ha. Teisel pritsimisel kasutati insektitsiidina Wizard 500ECd 0,05 l/ha koos fungitsiidiga Propulse 1 l/ha. Peremees arvab, et teise pritsimise oleks võinud ära jätta.
Mutlil on harida 600 ha tavatootmismaad ja 200 ha mahemaad. Üle poole pinnast on alati talivilja all. Talirüpsi külvab Alar põldheina või ristiku järel, kasutab pindmist harimisviisi. Ta rõhutab, et heade tingimuste kokkulangemine võib tuua hea saaginumbri, kuid põllumehele ei tule ühe aastaga midagi niisama kätte. Eelkultuuride mõju ulatub mitme aasta taha, ja külvikorras õige koha leidnud põldheina, punase või valge ristiku ning herne külvid on rüpsisaagiks kindlasti oma panuse andnud.
Alar Mutli on erialale truuks jäänud agronoom. Hooajatöödel on tal abiks isa ja vend, lisaks mõned töötajad. Tootmiseks kasutatav kaasaegne tehnika on endal olemas ning võimaldab teha põllutööd õigeaegselt ja korrektselt.
