Rukkirekord üllatas Tanel Tõrvandit ennastki
“Oli hea kasvuaasta ja õnne oli ka, saak tuli endalegi ootamatult vägev,” on Põltsamaa vallas tegutseva Vitsjärve Põlduri OÜ juhataja Tanel Tõrvand uue rukkirekordi (10,3 t/ha) püstitamisest üllatunud.
Pigem oli ootus 8 t/ha kanti, tunnistab ta. Samas ütleb, et rekord võinuks ehk veelgi suurem tulla, kui väetist rohkem pannuks. Aga paraku polnud võimalik väetisele rohkem ka panustada, kuna põld asub nitraaditundlikul alal, mis tingib väetiste piiratud kasutamist.
Samal põhjusel ei saa ta viljelusvõistlusel osaleda ka nisu ja rapsiga, kuna väheste väetistega ei ole võimalik nende kultuuridega kõrgeid saake koguda.
“Rukist oli tänavu kasvamas 66 ha, ja ega kogusaagilgi viga olnud, keskmiselt 7,4 t/ha,” on Tõrvand igati rahul, lisades, et sügisel külvas ta samuti 66 ha.
950 ha suuruse haritava üldpinna juures ei mängi rukis, mida kasvatati alles kolmandat aastat, ettevõttes seega suurt rolli. Nüüdki on talvitumas 300 ha nisu ja 200 ha rapsi.
“Nisu iga maa peal hästi ei kasva, rukis on kehvemate muldade kultuur, leplikum halbadel maadel ja kasvab palju väiksema väetisekogusega,” selgitab ta.
Võidupõllule külvas Tõrvand rukki 4. septembril külvisenormiga 75 kg/ha. Külvi alla läks 200 kg/ha NPK mineraalväetist, vedelsõnnikut ei tarvitanud.
“Külvasin hübriidsorti ‘Palazzo’ – kasutan hübriidsorte seepärast, et nood on saagipotentsiaalilt ülejäänutest vähemalt veerandi võrra suuremad,” märgib ta.
Tõrvandi sõnul mängis hea saagi juures oma rolli kindlasti seegi, et võidupõllu maa oli sügisel küntud. Nii oli ka umbrohuga võitlemist vähem. Sügisel tuli umbrohutõrje teha, kuid kevadel polnud seda enam tarviski. Kaks korda tegi haigustõrjet Falcon Fortega ja ripslase vastu kasutas Danadimi.
“Kui on ikka näha, et põld on ilus ja suur saak taga, siis ripslase tõrje on tingimata vajalik, muidu võib kolmandik saagist tuksi minna,” teab ta. Et rukis püsti seisaks ja koristus lihtsam oleks, on Tõrvandi sõnul ülioluline kõrrekõvendajat kasutada.
Tänavuse lõikusaja kuivad ilmad aitasid rukki saagirekordi sünnile üksjagu kaasa. Rekordist tähtsam oli aga saagi kvaliteet. “Rukki saime põllult kätte praktiliselt aidakuivusega, 14–15%,
ja kogu rukis läks toiduviljaks Tartu Milli,” rõõmustab ta.
Kui vaid hinnad rukkil nii mannetud ei oleks! Need võiksid 120 euro asemel tonnist vähemalt paarkümmend eurot kõrgemad olla, arutleb ta. “Hinnapoliitika ei soosi rukki kasvatamist, eks seepärast teda ka nii vähe kasvatatakse,” märgib Tõrvand.
Teisalt: rukkipõld on ilus vaadata, kui ta lainetab tuules, ja see maksab ka midagi, kui ettevõttel on sellised põllud, ütleb ta.
Korra on maaülikooli mehhaniseerimise eriala lõpetanud Tõrvand oma ettevõttega viljelusvõistlusel osalenud, odraga. Ent sellest on möödas juba kümme aastat.
“Kevadel nägin, kui korralik taimik sel põllul oli. Siis tuli ka otsus, et võiks üle pika aja taas viljelusvõistlusel osaleda,” räägib Tõrvand ega välista, et järgmisel kevadel läheb samamoodi.
Osaühing Vitsjärve Põldur on keskmise suurusega ettevõte, kes järjepideva arenguga on suutnud oma tegevust mitmekesistada ja tulemuslikuks muuta. Selline lähenemine on eriliselt sobilik rukkikasvatuses.
Tänavune rukki võitja Tanel Tõrvand oskas kooskõlla viia sordi saagipotentsiaali, põllu viljakuse ja agrotehnika. Selle tulemusena ületas Vitsjärve Põldur Eesti rukkikasvataja jaoks ühe maagilise piiri – saavutas saagiks 10,29 tonni rukist hektari kohta.
Kasvatatud sort ‘Palazzo’ on nõudlik intensiivtüüpi hübriidsort. Viljelusvõistlusel osaledes läks Vitsjärve Põldur konservatiivset teed – sügisel anti kompleksväetist 10 kgN/ha. Külvati septembri alguses külvisenormiga 75 kg/ha.
Varase külvi ja pika sügise tõttu arenesid umbrohud ning seetõttu tehti sügisel ka umbrohutõrjet. Kevadel oli taimik ühtlaselt tihe ning umbrohutõrjeks puudus vajadus.
Suvisel kasvuperioodil tehti kaks korda haigustõrjet ning ühe korra ka taimekahjurite tõrjet.
Vitsjärve Põlduri rukkipõllul tegi Tanel Tõrvand kõike täpselt nii, nagu soovitatakse agronoomiõpikutes, õigeaegselt ja ratsionaalselt.
