Birgit Aasmäe: Head tulemused on tänu koostööle maaülikooliga
Eesti Maaülikooli katsefarm Märjal on tõsine väljakutse: siin tuleb õpetada tudengeist loomakasvatajaid ja veterinaare, kuid samas ka majandada. Farmi juhatab noor loomaarst Birgit Aasmäe.
“Oleme maaülikooli katsefarm, baasiks teadusuuringute läbiviimisel, ja loomulikult on siin ka üliõpilaste õppebaas, loomaarstitudengid külastavad meid iga päev,” teatab Birgit Aasmäe.
Kogu seda teadus- ja tootmistegevust juhib hakkaja farmijuhataja, kellel on magistrikraad veterinaaria alal ja seljataga aastatepikkune teaduritöö maaülikoolis. Aasmäe huvialaks on juba aastaid olnud ravimite sihtotstarbeline kasutamine loomadel.
Praeguse farmijuhtimise töö kõrvalt kuulub ta ravimiametis ravimite registreerimise komisjoni ning põllumajandusministeeriumi antibiootikumide resistentsuse töögruppi. Antibiootikumide kasutamine on ka tema teadustööde põhiteema.
Aasmäel on kõvasti tegemist – ühelt poolt tuleb kureerida õppe- ja teadustegevust laudas, lasta tudengitel loomi põhjalikult uurida, söötmis- jm katseid teha, samas aga on vaja ka piima toota nagu tavafarmis ning tootmistulemustega pinnal püsida. Energiline naine tuleb kõigega oskuslikult toime.
Birgit Aasmäe juhtimisel on Eesti Maaülikooli katsefarm Tähtvere vallas Märjal mitmel korral tõusnud vabariigi parimaks vähese somaatiliste rakkude arvuga karjaks, see on üks lehmade hea tervise näitajaid.
Eerika katsefarmis on 140 lehma: holstein, punane kari ja maakari. Kari lüpsab 9200 kg lehma kohta aastas. Samas hoitakse ja lüpstakse Eerika katsefarmis lehmi nii oskuslikult, et somaatiliste rakkude arv on lehmadel juba aastaid alla
150 000 ühes milliliitris piimas. Eesti keskmine näitaja on umbes on 300 000.
“Oleme häid tulemusi saavutanud tänu sellele, et meid teenindavad maaülikooli loomakliiniku loomaarstid ja oleme ise samuti loomatervisele väga suurt rõhku pannud,” tunnustab Birgit Aasmäe ka oma kolleegide tööd.
