Anneli Tõevere-Kaur: Äralend

Nii rasket sügist nagu tänavu varasemast ei mäletagi. Uudiste tumeduse eest pole kellelgi pääsu. Oleme siin Eestis küll nagu kääbikud, suure maailma keerulistest radadest veidi eemal, kuid siiski on tunne, et sõjad ja terrorirünnakud toimuvad meiegi ukse all.

Öösiti saab unenägudes ära kanduda. Kuid mida teha päeviti?

Minu mõtted on tihti lindude juures, rohkem kui sügiseti kunagi varem. Ning nüüd seda mõista püüdes saan aru, et ju on tahtmine õhku tõusta ja lennata tungivaks kasvanud.