Püha Maria maa kaikes paikas…

Küsimusele, miks te oma surnuid ei mata kirik-aeda, pühitsetud mulda, vastanud üks Virumaa talupoeg XVII sajandil sõnadega – “püha Maria maa kaikes paikas” ehk siis: püha Maria maa on ju igal pool, kõigis paigus.

Tänavu novembris tähistati Tartu Ülikooli aulas piduliku konverentsiga 800 aasta möödumist sellest, kui väidetavalt piiskop Albert laskis käibele Maarjamaa nime Vana-Liivimaa alade ehk hilisema Eesti ja Läti kohta.

Neitsi Maarja oli ka siin sõdiva Saksa ordu ja selle haru Liivi ordu ning nende valduste kaitsepühak. Ent Eesti- ja Liivimaa ei olnud ainus Maarjamaa Euroopas. XII ja XIII sajandil kujunes lausa tavaks, et uued, ristisõja käigus vallutatud alad pühendati Neitsi Maarjale. See on seotud Neitsi Maarja kultuse esiletõusuga, mis omakorda oli seotud tollase rüütlikultuuriga – Neitsi Maarjast sai vaimuliku rüütli südamedaam.