Euroopa põllumajandussektor on võitluses kliimamuutusega üks osa lahendusest. Innovaatilised lahendused aitavad vähendada ökoloogilist jalajälge, seejuures suurendades toidu ja sööda tootmist. Biomajandus aga on eeskujuks ja inspiratsiooniks kogu maailma põllumeestele.

Igasugune keskkonnaalane kokkulepe, mis Pariisis sõlmitakse, peab keskenduma teadustegevusele ning kliimamuutusega kohanemisele. Vajame ka paremat veemajandust, ütles Merrild. Peame paremini mõistma ja parendama loomakasvatuse ja rohumaade hooldamise vahelist sünergiat – sellel võib olla suur mõju süsiniku sidumisele ja efektiivsele loomakasvatusele.

Kliimamuutus on üleilmselt oht põllumajandustegevusele ja toiduga varustatusele. Temperatuuri kasvades ühe kraadi võrra Celsiuse järgi langeb soja ja maisi toodang 17%.

On täiesti selge, et peame Euroopas tootma rohkem vähesemate vahenditega, et toita maailma ja vältida tõsist sotsiaalset ja poliitilist ebastabiilsust, nagu oleme seda ajaloos juba korduvalt kogenud.

Me ei saa lubada, et farmerid jäävad kahe tule vahele – ühelt poolt kliimamuutuse põhjustatavad kahjud tootmisele ning teisalt peale surutavad poliitilised tingimused. Põllumajanduse ja metsanduse panust kliimamuutuste vastu võitlemisel tuleb tunnustada.