Kuidas suured meistrid Eesti või ja piima maailmakaardile viisid

Eesti piimanduse tegusam periood ulatub 150 aasta taha, kui veisekasvatus hoogustus tänu mõisate viinaköökidele, piirituseajamisest üle jäänud toitev loomasööt – praak – pani härjad kasvama ja lehmad lüpsma.

Keskendudes minevikule, kus silme ees peegelduvad külamaastikud meiereikorstnatega, tõusevad tahtmatult esile Eesti piimanduse algaastad. Seda toetavad mälestused piimamehena töötanud isast ja onudest ning mu enda piimakodades veedetud lapsepõlvest.

Kui nüüd oma väikeses toakeses täiskiilutud riiulitelt kümneid videofilme ja stsenaariume sirvin, avanevad mälusoppidest tuhanded kaadrid tehtud tööst ja elatud elust. Võtan sealt välja dokumentaalfilmid “Eesti piim” ja “Mälestusi Õisust” ning püüan kanda pildikujundeid kirjasõnasse.