Naised saavad Olustveres puutööd õppida
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli rahvusliku puutöö eriala lõpetas tänavu oktoobris kuus neidu. Nad kohtusid 2013. aasta sügisel seda ala õppima asudes ja hakkasid end puulasteks kutsuma. Neid ühendas armastus puidu ja puutöö vastu.
Aasta lõpp kipub kiire olema, veel on tarvis teha viimased kokkuvõtted, samas oodatakse juba uusi plaane järgmiseks aastaks.
Kuid ometi tuleb selles virvarris aega leida, et tagasi vaadata, ja seda mitte ainult möödunud aastale, vaid isegi kaugemale. Ka nende peale, keda me kunagi tundnud pole, rääkimata oma silmaga nägemisest. Nii võidki end mõnikord leida mõtlemas, et kuidas nad vanasti elasid, kui polnud elektrit ega kodumasinaid, ja selleks, et tuba oleks soe, pidi minema metsa puid langetama.
Ometi on tollane rahvakunst väga kaunis ning väärib tundmist. Ja huvilisi esivanemate tarkuste õppimiseks jagub. Tekstiilialased koolitused on igapäevased, kuid miskipärast on tagaplaanile jäänud puutöö. Ei teagi, kas põhjuseks on see, et muuseumides on pilkupüüdvaid puutööesemeid vähem. Või kammitseb hoopis eelarvamus, et puutöö on rohkem meeste rida ja mehed on naistega võrreldes vähem aktiivsed koolitustel osalema. Ning mida aeg edasi, seda vähemaks jääb oskustega meistreid, kel on teadmisi edasi anda. Ka koolide käsitööõpetusel pole enam nii olulist rolli kui varem. Kõike saab ju poest osta ja loogilist mõtlemist võib ju ka mujal kasutada, kui puitu nikerdades.
Naised on sidunud end puutööga
2013. aastal Olustveres rahvuslikku puutööd õppima asunud naistega kohtusin käsitöölaadal, kuhu Heidi Solo oli toonud kauneid puidust esemeid, millest erilist tähelepanu tõmbas omapärane kodalukk. Saime jutule ning lubasin puulastega ühendust võtta, kui kool seljataga. Ja siin nad nüüd ongi, kuus kadestamisväärset naist oma töödega: Heidi Solo, Aira Suvi, Janne Suits, Mall Taimre, Marvi-Liina Riid ja Katrin Klaar. Kõik tööd on eri valdkondadest – nii on valmis saanud talulaud, saarepuidust pink, kirjatud naistesadul, kodalukud, laste jaoks kohandatud Hiiu kannel ning puitpitsiga kaunistatud aknad.
Tähelepanuväärne on nende inimeste entusiasm, kes on otsustanud end puutööga siduda ja selleks otsinud üles need, kes veel mäletavad ning oskavad vanu töövõtteid ja ka tööriistu kasutada. Et traditsioonilisi esemeid valmistada, peab teadma, kuidas seda vanasti tehti. Isegi kui tänapäeval on uued elektrilised tööriistad, mis teevad töö tunduvalt lihtsamaks, on tähtis tunnetus, et osata pärimus valmistatava eseme sisse peita.
Käsitööesemed innustavaks eeskujuks
Me ei anna teile täpseid juhiseid, kuidas neid esemeid kodus ise järele teha. Pigem jutustame meistrite ning valmis tehtud esemete kaudu nende loo.
Meie kuus peategelast soovivad unistustes oma edasise tegevuse siduda puutööga. Loodan, et nende teed ristuvad selliste ahvatlevate pakkumistega, mis teevad nad õnnelikuks ning südame kiiremini põksuma panevad.
Kel huvi, jõuavad veel läbi lipsata Pärnu muuseumist, kus 10. jaanuarini on väljas puulaste looming. Nad seavad oma missiooniks populariseerida puidukäsitööd Pärnumaal ja kutsuda inimesi ka ise põnevaid pärimuskultuurist tuntud puitesemeid lihtsate vahenditega tegema. Esemed on valminud käsitööna sooviga edasi anda traditsioonilise puutöö oskusi.
Lisaks on seal veel väljapanek “Loomast loodud” ning “Helmes, sina kallis väike helmes…”.
